Teie partner kinnisvara teenustes

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Küsige konsultatsiooni

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikonstseptsiooni – kellele ja mida? ja turundustrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Küsige pakkumist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Küsige pakkumist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige pakkumist

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Kogemus aastast 2OOO

Haridus

  • Majandusjurist
  • Infotehnoloogia alused
  • Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus
  • Turundus

Tegevus

  • Arhitektuuri konserveerimine ja restaureerimine
  • Kinnisvara haldamise tase 5
  • Tallinna Ülikool
  • Hobid: sport ja linnaruum

tartu

Kolmapäeval, 7. detsembril kell 17 tutvustavad TajuRuum OÜ maastikuarhitektid raekoja saalis Atlantise esisele Emajõe kaldapealsele kavandatava puhke- ja promenaadiala eskiisi.

„Linnavalitsuse soov on rohkem avada Emajõge kui Tartu rikkust ning tuua inimesi ja tegevusi jõe kallastele. Võidu silla ja Karlova sadama vahelise kallasraja arendamisele lisaks soovime avada ka Kaarsilla ja Võidu silla vahelist kaldapealset kesklinnas,“ ütles linnapea Urmas Klaas.

Eskiisi kohaselt rajatakse Atlantise-esisele alale kergliiklustee ja kaldapromenaad, mis võimaldab inimestel kaldapealsel liikuda paralleelselt jõega kahel tasandil. Kui hetkel pääseb jõeäärselt tasandilt üles Kaarsilla suunas vaid treppidest, siis uue kergliiklusteega luuakse mugav kaldteeühendus alumiselt tasandilt otse sillani.

“Kaldteest saavad alguse hubased vaateterrassid, mis langevad jõe suunas istekõrguste astmestikena. Eesmärk on kujundada linna tuiksoonel olevast alast koht, kus on mugav liikuda ja aega veeta,“ rääkis TajuRuum OÜ maastikuarhitekt Terje Ong.

Tartu kaldapromenaad

Tartu kaldapromenaad

ulemiste-city

Ülemiste Citys toimunud arutelul „Miks äri- ja elukvartalid tõmbavad magnetina jaekaubandust ja toidupoode?“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov, et Eestit on tabanud lähipoodide buum. Igapäevaostude tegemiseks eelistatakse üha enam väikseid ja kompaktseid toidupoode kombineerituna e-kaubandusega. Samas eeldab tarbija, et lisaks kodu lähedal asuvale kauplusele on tulevikus toidupood olemas ka igas ärikvartalis.

„Tegusad inimesed ei taha kulutada aega millelegi, mida nad ei naudi – nagu järjekorras seismine või kindla toiduaine otsimine suurest kaubanduskeskusest. See on raisatud aeg,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Mida lühem on aeg ja teekond, mis kulub igapäevaostude tegemisele, seda parem. Ilmselt just seetõttu on suurte super- ja hüpermarketite kõrvale hakanud meil tekkima palju väiksemaid poode ja neid tekib tulevikus juurde.“

Gert Jostovi sõnul on inimesed õnnelikumad, kui nad kolivad töökohale lähemale, kuid veel õnnelikumad on nad siis, kui poed tulevad neile mitte ainult koju, vaid ka töökohta kohale. „Mida „rohelisemaks“ me muutume, mida rohkem kasutame tööle tulekuks ühistransporti, liikleme rattaga või jala, seda olulisem on toidupoe asukoht ja et see asuks igapäevasele liikumistrajektoorile võimalikult lähedal. Ärikvartalis võidab eelkõige see pood, millel on parem asukoht ja väike, aga nutikas kaubavalik,“ kinnitas Jostov.

„Eestis on 15 erinevat toidukaupadega tegelevat jaeketti, mida opereerib 10 ettevõtet. Toidukaubanduse turg on täna äärmiselt pingeline,“ märkis Selver ASi tegevjuht Kristi Lomp oma sõnavõtus.
„Kui veel mõne aasta eest peeti kaupluste sulgemist nõrkuse ja allaandmise märgiks, siis käesolev ja ka järgmised aastad toovad ilmselt uudiseid kaupluste sulgemisest. Ja selle põhjuseks on, et
kauplus, mis on avatud kümme aastat tagasi, lihtsalt ei ole täna enam klientide jaoks atraktiivses asukohas.“

Kristi Lombi sõnul tuleb jaekauplejatel täna väga põhjalikult läbi mõelda, mida ja kuhu ehitada. „Ka Selver on sel ja tuleval aastal uusi poode avamas, aga laienemiste lõpp on lähedal. Kaubandusruutmeetreid on Eestis inimese kohta palju. Samas tuleb arvestada ka päris uute suundadega, mida me veel kümne aasta eest ette ei osanud näha. Traditsioonilised kaupmehed, ettevaatust – e-kaubandus on oma avakäigu teinud! Viie aasta pärast on Selver tegemas keti suurimat käivet e-poes. See on see, mida Eesti rahvas oma kiire elutempo juures
ootab,“ rääkis Kristi Lomp.

Swedbanki analüütiku Urmas Simsoni sõnul ei oleks õige jaekaubanduse tulevikku prognoosida pelgalt sellest lähtuvalt, et kauplusepinda on Eestis inimese kohta justkui liiga palju – see kõik on suhteline ja oleneb eelkõige sellest, kuidas Eesti majandusel tervikuna läheb. „Näiteks, kas keegi mäletab, mis oli keskmine palk Eestis 2004. aastal, kui avati mitmed Tallinna suurimad kaubanduskeskused? See oli 460 eurot. Selle ajaga võrreldes on meil keskmine palk kasvanud 150% ja jaekaubanduse mahud on kasvanud +80%. Kas kaubanduspinda on järgmise 5 või 10 aasta valguses liiga palju või mitte, selle otsustavad majanduse üldised arengud, eelkõige eksportöörid.“

Arutelule eelnevalt asetati Ülemiste Citys asuvale Sepapaja tn 2 hoonele sümboolne nurgakivi, millega tähistati ajaloolise ehitise taassündi. Täna veel ehitusjärgus majas avab suve alguses uksed
Selveri toidupood.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 300 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 7000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc ning 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste.

eftencapital

EfTEN Capital investeeris 2016. aastal uutesse ärikinnisvara objektidesse 140 miljonit eurot. Kuigi aasta lõpuni on veel üks kuu, oleme EfTENis 2016. aasta investeerimistegevuse lõpetanud. Teeme aastast lühikese kokkuvõtte. Kui 2015. aastal investeerisime kokku viide ärikinnisvara projekti 110 miljonit eurot, siis tänavu oleme omandanud 6 ärihoonet koguväärtuses 140 miljonit eurot.

Üle poole kogu uute investeeringute mahust moodustas Domina kaubanduskeskuse ost Riias. Domina tehingu väärtuseks oli 74,5 miljonit eurot, müüjaks KanAm Grund, kes omandas keskuse 2006. aastal Pro Kapitalilt 152 miljoni euro eest. Lisaks omandas EfTEN Real Estate Fund III tehingu käigus kolm DSV kontsernile kuulunud logistikakeskust Tallinnas, Riias ja Vilniuses, mille üürimist jätkab DSV kontsern. EfTEN Kinnisvarafond II AS omandas Citycon’ilt Magistrali kaubanduskeskuse Tallinnas, Mustamäel. Aasta viimases ostutehingus omandas EfTEN Real Estate Fund III büroohoone L3 Vilniuses, müüjaks oli E.L.L. Kinnisvara.

diagrammuus1est

Colliers Internationali hinnangul kujuneb Balti riikide tänavuseks kogu ärikinnisvara investeeringute mahuks 1,17 miljardit eurot, mis annab EfTEN Capitalile 12% turuosa ja mahulises mõistes Baltikumi turul esikoha.

Laiemalt turu väljavaadete osas oleme pessimistlikumad kui paljud meie konkurendid. Nimelt hindame Balti ärikinnisvaraturu tootlusi sedavõrd madalaks võrreldes näiteks Kesk- ja Ida-Euroopa teiste pealinnadega. Aastaid püsinud konkurentsieelis, kus Balti ärikinnisvaraturu tootlused olid selgelt kõrgemad, enam niivõrd ei kehti.

Tegemist on müüja turuga, kus huvi ja reaalne võimekus investeerida ületab investeerimiskõlbulike objektide arvu. Uute investeeringute osas oleme konservatiivsel positsioonil, kuna peame turu üldist hinnataset kõrgeks.

Ärikinnisvara investeeringute finantsmudelid on ülesehitatud eeldusel, et üürihinnad kasvavad koos inflatsiooniga. Kui üle aastate on põhjust oodata 2017. aastal inflatsiooni kasvu, siis sama ei saa prognoosida üürihindadele. Uut üüripindade pakkumist on juurde tulemas igas ärikinnisvara segmendis ja seda igas Balti pealinnas. Seega on üürihinnad liikumas külgsuunas ja pigem on surve vakantsuste suurenemisele ning üldisele üüritaseme alanemisele. Viie aasta möödudes saame tagasivaates hinnata kas 2016. aasta oli aasta millal intressimäärad olid ajaloolises põhjas ja sealt edasi vaikses tõusutrendis? Vastavad märgid on olemas.

Aasta lõpu seisuga kuulub EfTEN Capitali valitsemise alla 46 ärihoonet, turuväärtusega 500 miljonit eurot, milles opereerib kokku üle 900 üürniku. EfTEN Capital on suurim ärikinnisvarafondide valitseja Balti riikides.

 

Kontakt

Üles