Teie partner kinnisvara teenustes

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Küsige konsultatsiooni

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikonstseptsiooni – kellele ja mida? ja turundustrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Küsige pakkumist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Küsige pakkumist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige pakkumist

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Erki Koht

Haridus

  • Majandusjurist
  • Infotehnoloogia alused
  • Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus
  • Turundus

Tegevus

  • Arhitektuuri konserveerimine ja restaureerimine
  • Kinnisvara haldamise tase 5
  • Tallinna Ülikool
  • Hobid: sport ja linnaruum

Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu viiakse läbi 12. mail algusega kell 14 Tallinna Kesklinna Valitsuse saalis (Nunne tn 18).

Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering oli avalikul väljapanekul 8. märtsist kuni 6. aprillini Tallinna Kesklinna Valitsuses, Põhja-Tallinna Valitsuses ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Avaliku väljapaneku jooksul laekus kohalikule omavalitsusele kaks kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldavat pöördumist.

Tallinna linnavalitsus võttis Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu vastu 15. veebruari 2017 istungil. Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu koostamine on tingitud Tallinna linnahalli rekonstrueerimise ning ühtlasi ka Tallinna linnahalli ümbritseva piirkonna üldise linnaehitusliku kontseptsiooni kujundamise vajadusest.

„Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering hõlmab 11,5 ha suuruse maa-ala, lisaks linnahalli kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimisele on võimalik naaberkinnistutele rajada üsna palju uut äri- ja elamispinda,“ ütles Aas. „Linnahalli ja mere vahelisele alale on detailplaneeringuga kavandatud kuni kuuekorruselised äri- ja eluhooned, aga ka piisavalt avalikku ruumi.“

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid ning rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu, ühtlasi taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.

Planeeritud ala piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutult seisnud tehnogeenne rannaala aktiivsesse ja eesmärgipärasesse kasutusse, ühtlasi tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Mere äärde soovitakse luua Euroopa merelinnadele iseloomulik kaasaegne linnaruum, piki mereranda hakkaks kulgema rannapromenaad. Planeeritud alal oleva ranna puhul ei ole tegemist mitte loodusliku mererannaga, vaid mere täitmisel tekkinud tehiskeskkonnaga ning seetõttu puudub vahetult mere ääres väärtuslik looduskeskkond, mida kaitsta.

Pärast Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kehtestamist 2004. aastal on toimunud linnaehituslikud muudatused, mida üldplaneeringu koostamisel ei olnud võimalik prognoosida.

Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmefunktsioonilised hooned. Eluruumide kavandamisel on tagatud piirkonna elavus ja inimeste ööpäevaringne kohalolek. Ärimaa sihtotstarbe asemele võib kavandada ka ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned.

Planeeritud avalikult kasutatavate kruntide osakaal moodustab 49% kõikidest planeeritud kruntidest, millele lisanduvad veel linnahalli katusel olevad avalikud jalakäijate alad. Linnahalli ja kavandatud hoonete vahelisele alale on planeeritud lineaarne haljasala, mis on kasutatav ka rekreatsioonialana. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus. Ka detailplaneeringuga planeeritud hoonestus tuleb rajada avalike arhitektuurivõistluste tulemustel valmivate ehitusprojektide alusel.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest kujundada Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuvast hoonestamata maa-alast atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, haljastatud tänavad ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtmine ning linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsuse, juurdepääsetavuse ja vaadeldavuse tagamine.

Ilmselt on vältimatu, et peaaegu iga inimene sattub kunagi olukorda, kus ta on kinnisasja omanikuks vähemalt ajutiselt ja selliselt, et seda omandit tuleb jagada sugulase, elukaaslase või naabriga. Kõige sagedamini saabub see hetk pärandvara jagamisel aga ka kooselu ajal ühiselt soetatud vara jagamisel.

Aega, närve ja raha aitab sellises olukorras kõige enam säästa see, kui suudetakse ühiselt kokku leppida selles, kuidas olukord lahendada – kas üks ostab asja teiselt välja või müüakse asi ühiselt vms. Parima lahenduse leidmist segavate emotsioonide vältimiseks ja olukorra professionaalseks lahendamiseks on soovitatav palgata asjatundja, kellega koos olukord lahendada.

Kui aga küsimuse lahendamine kohtu abita ei õnnestu, siis tasub teada viimasel ajal kujunema hakanud kohtupraktikat kinnisasjade väärtuse hindamisel. Senini on olnud valdavaks praktika, et kinnisvarahindajad hindavad kinnisasja väärtust, arvestamata kinnisasja koormavat panti (hüpoteeki). Kui kinnisasi läheb vaidluse lõpplahendusena müüki ja selle müümine toimub koos hüpoteegiga, siis on selge, et igaüks, kes hüpoteegi tähendusest aru saab ei ole valmis sellist kinnisasja soetama samaväärse hinnaga, kui hüpoteegita kinnisasja. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümisel kujuneb õiglane müügihind pigem selliselt, et hüpoteegisumma tuleb lahutada maha kinnisasja sellisest hinnast, mis kinnisasjal oleks ilma hüpoteegita müümisel. Sarnane väärtusarvutus tuleks teha ka olukorras, kus üks kaasomanikest saab asja ainuomanikuks ja hüvitab rahas teisele kaasomanikule omandist ilma jäämise.

Õiglase lahenduse saamiseks, tuleks täiendavalt arvestada järgmisega. Kuna hüpoteegiga tagatud laenu on juba vaidluse tekkimise ajaks teenindatud, siis on selge, et kogu hüpoteegisumma arvestamine oleks ebaõiglane ega kajastaks hüpoteegiga seotud riski objektiivselt. Sellises olukorras on nii ringkonnakohus kui Riigikohus märkinud, et lähtuda tuleks ikkagi hüpoteegiga tagatud laenu tegelikust jäägist ning see summa arvata maha kinnisasja hinnast, mida oleks võimalik saada siis, kui asi müüdaks ilma hüpoteegita. Selliselt tekkib objektiivne vara väärtus. Sellisest seisukohast tuleb edaspidi kaasomandi lõpetamise ja ühisvara jagamise vaidlustes kindlasti lähtuda.

Ahti Kuuseväli
Advokaat

12.04.2017 toimunud EKFLi kevadkonverentsil arutlesime koos Mika Suksdorffi, Mart Saa ja Tõnu Toomparkiga elukondliku kinnisvaraturu tuleviku üle. Kuigi põhiteemaks oli oodatav hinnadünaamika, läks jutt pidevalt ka üüritemaatikale. Ja on ka põhjust, sest üüriturg seisab tõsiste muutuste lävel – paralleelselt on hoo sisse saanud kolm teineteisest sõltumatut protsessi, mille efekt tõenäoliselt kumuleerub.

Kui varem olid üürilendjaks inimesed, kellel korter mingil põhjusel üle jäi (pärandus, kokkukolimine jms), siis täna on jõudsalt pead tõstnud üüriinvestorite kogukond. Slogan „Kui Sul ei ole oma üürikorterit, siis pole Sind olemas!“ võiks tabavalt kirjeldada veidi hüsteerilist mentaliteeti väikeinvestorite hulgas. Paralleelselt väikeinvestoritega on oma programmi käivitanud riik, kes lansseerib käesoleval aastal toetusmeetme kohalikele omavalitsustele munitsipaalelamufondi arendamiseks. Algselt regionaalpoliitiliselt olulise küsimusena tööjõu liikuvuse tagamisest alguse saanud ideed on tänaseks laiendatud ka turumajanduse põhimõttel toimivatele piirkondadele. Ja kolmandaks on tõsiselt pingutamas kinnisvaraettevõtted, kes otsivad samuti üürielamute vallas (eelnevatest ehk veelgi mastaapsemaid) investeerimisvõimalusi. Esiteks otsivad laienemisvõimalusi nii mõnedki fondidest, kelle tähelapanu on seni olnud peamiselt ärikinnisvara rahavoo portfellil. Teiseks aga ka arendusettevõtted, kelle tegevuses hakkab lagi vastu tulema ning kes otsivad väga projektipõhisele ärile stabiliseerivat komponenti.

Selsamal konverentsil tõi Baltic Horizoni fondijuht Tarmo Karotam välja vajaduse muuta kinnisvaratoode finantstooteks. Just siit tulenebki vajadus mastaapse üürielamufondi järele, mis piisava mahu olemasolul hakkab stabiliseeerima muidu väga emotsionaalset kinnisvaraturgu. Täna toimib elukondliku kinnisvaraturu hinnastamine sisuliselt võrdlustehingute meetodil, mis olemuslikult kajastab seda, kui suur valu on parajasti ostjatel osta või müüjatel müüa. Üürielamufondi väärtuse loob aga rahavoog, mis lepingute pikkust arvestades on väga inertne ega tõmble üles-alla. Portfelliteooria lisab täiendavalt stabiilsust. Loomulikult ei taga ka tulumeetod absoluutset stabiilsust, sest majandusolukorra üldise paranemisega (st riskide vähenemisega) kaasneb investeeringu tootluse langus, mis omakorda kergitab vara hinda. Majandusolukorra halvenemisega kaasneb vastupidine. Kindlasti on ka rahavoo investoreid, kes panustavad sellisele tõusule, kuid valdavalt otsivad investeerimisfondid pikaajalist stabiilsust ning on selle nimel valmis ohverdama mõne protsendi tootlust.

Mida rohkem on üürielamufondi, seda rohkem tehakse üüripindadega ka tehinguid. See ei juhtu kohe, kuid pikas perspektiivis peaks hästi toimiv/stabiilne üüriturg hakkama mõjuma emotsioonide tasakaalustajana ülejäänud kinnisvaraturule. Seega on kõik alguses kirjeldatud kolm protsessi olemuslikult positiivsed. Oma kinnisvaraturgu edendav roll on nii väikeinvestoritel, munitsipaal üürimajadel kui ka mastaapseid üüriportfelle haldavatel investeerimisfondidel. Loodan seejuures, et väikeinvestorid suudavad oma rahapaigutamisel emotsioonid kontrolli all hoida ning mitte haibiga kaasa minna. Riik tegeleks eelkõige aga piirkondadega, kus abi tõesti vaja on (heade elamistingimuste tagamine neile, kes tahavad töötada väljaspool Tallinnat/Tartut/Pärnut) ega hakka turumjanduse reegleid peapeale pöörama seal, kus kõik niigi toimib. Portfelliinvestorid aga leiavad loodetavasti võimalused ületada üürisuhetega seotud juriidilised probleemid, et väiksem risk võimaldaks investeerida väiksema tootluse ootusega ning pakkuda seeläbi tarbijatele parima hinna-kvaliteedi suhtega teenust.

Kontakt

Üles