Teie partner kinnisvara teenustes

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Küsige konsultatsiooni

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikonstseptsiooni – kellele ja mida? ja turundustrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Küsige pakkumist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Küsige pakkumist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige pakkumist

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Kogemus aastast 2OOO

Haridus

  • Majandusjurist
  • Infotehnoloogia alused
  • Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus
  • Turundus

Tegevus

  • Arhitektuuri konserveerimine ja restaureerimine
  • Kinnisvara haldamise tase 5
  • Tallinna Ülikool
  • Hobid: sport ja linnaruum

Tallinna linnavalitsus algatab detailplaneeringu, millega luuakse võimalus Meeliku tänava munitsipaalelamute lähistele kokku kuni üheteistkümne kuni 8-korruselise äri- ja eluhoone ehitamiseks, ümberehitamiseks ja laiendamiseks.

Narva mnt 150, 150a, 150b ja Alvari tn 1, 1a, 3, 5 kinnistute ning lähiala detailplaneering hõlmab 5,53 ha suuruse maa-ala. Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas, Paevälja asumis, Narva maanteest lõuna pool Vana-Kuuli ja Alvari tänava vahelisel alal.

Planeeringuala paikneb perspektiivselt väljakujuneval polüfunktsionaalsel alal. Narva maantee, mis perspektiivselt ühendatakse kavandatud Rahu teega, kujuneb Lasnamäe elurajooni senisest veelgi tihedamaks kesklinnaga ühendavaks liiklusmagistraaliks. Planeeritavast alast põhja, ida ja kagu suunas asuvad seni hoonestamata alad.

Planeeritava ala olemasoleva hoonestuse asetus on planeeringuliselt juhuslik, hooned on ehitatud kunagise lennuvälja spetsiifilisi nõudeid arvestades. Juurdepääs kruntidele on Narva maanteelt.

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on ala juhtotstarbeks määratud Narva mnt ääres ettevõtlusala, korterelamuala kõrvalotstarbega ning sisekvartali suunas korterelamute ala, ettevõtlusala kõrvalotstarbega. Algatatav detailplaneering on Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga kooskõlas.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohase kvartaalse struktuuri ning perspektiivse tänavavõrgu lahendusega, sh Narva mnt – Rahu tee ristmikuga.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles aktsiaselts Paip. Ettepaneku kohaselt soovitakse planeeritavatele kruntidele lisaks olemasolevatele ümberehitatavatele ja laiendatavatele hoonetele kavandada kuni 8-korruselisi korterelamuid, äri- ja eluhooneid.

Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud planeeringu eskiislahenduse ja illustreeriva materjali  on koostanud RAP ARHITEKTID Osaühing.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus korraldab pärast algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avaliku väljapaneku ja arutelu.

Haridus- ja Teadusministeerium saatis ministeeriumitele ning omavalitsustele põhikooli õppehoonete investeeringute kava eelnõu, milles tehakse ettepanek anda 22 omavalitsusele 55,3 miljonit eurot, et toetada koolivõrgu korrastamiseks koolihoonete suuremahulist kaasajastamist. Investeeringutega vähendatakse omavalitsuste kulusid hoonetele ning suunatakse rohkem vahendeid hariduse sisulisteks tegevusteks.

Eelmisel aastal said gümnaasiumiastme pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused taotleda investeeringuprogrammist toetust koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks, et viia nende suurus vastavusse õpilaste arvu muutusega. Kokku esitati taotlusvooru 31 kvalifitseerunud ettepanekut. Konkursi algne maht oli 46 miljonit eurot, kuid ministeerium suurendas selle eelarvet 55,3 miljoni euroni, sest projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps: „Investeeringuga teeme põhikoole nii säästlikumaks kui ka õpetamissõbralikumaks, et lastel oleks parem õppekeskkond. Konkursi selle vooru rahalise mahu suurendamine on ka kiitus ja kompliment kohalikele omavalitsustele, kes esitasid ühtlaselt tugevaid projekte.“

Toetust saanud projektidega rekonstrueeritakse ning ehitatakse üle 61 000 ruutmeetri kaasaegset ja säästlikku koolipinda. Kuna paljud koolihooned on jäänud praegustele õpilaste arvudele liiga suureks ning ka amortiseerunud, siis ebavajalikku pinda vähendatakse omakorda 62 500 tuhande ruutmeetri võrra, mis tähendab hoonetele uue funktsiooni leidmist või ka nende lammutamist.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).

Lisainfo:

  • Õpilaste arv on langenud üheksakümnendate aastate lõpust pea 40%. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis u 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.
  • Munitsipaal- ja riigikoolide võrgu korrastamise eesmärk on vähendada omavalitsuste ja riigi kulusid koolide haldamisele. Selle arvelt on võimalik rohkem panustada õpetajate, koolijuhtide, tugispetsialistide palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti.
  • Kokku kasutas haridusvaldkond 2014.a ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda. Aastaks 2020 on plaanis vähendada seda 3 miljoni ruutmeetrini. Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid.
  • 2015. aasta kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
  • Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.

Tallinna linnavalitsus algatab Bekkeri sadama detailplaneeringu, millega soovitakse määrata ehitusõigus maa-alale kokku kuni viieteistkümne sadamaga seotud tootmishoone ehitamiseks või ümberehitamiseks.

Alale soovitakse planeerida kokku kuni viisteist kuni neljakorruselist hoonet, neist üksteist, sh kaks muinsuskaitsealust hoonet on juba olemas. Planeeritava maa-ala suurus on 12,75 ha.

Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas, Kopli lahe ja Kopli tänava vahelisel maa-alal, Bekkeri sadamas. Kontaktvööndi hoonete kasutusotstarbed ja hoonestusmahud on väga erinevad. Planeeringuala vahetusse lähedusse jääb Piirivalvesadam ja Meeruse sadam ning mitmesugused tootmis- ja ärimaad, kaugemal Kopli, Süsta ja Ankru tänavate ääres asuvad korterelamud.

Marati tn 14 kinnistu on hoonestatud kokku 11 hoonega, sh asuvad sellel ehitismälestised: Bekkeri laevatehase slipp ning mehaanika- ja turbiinitsehh  aastaist 1912-1914. Olemasolevad suuremad hooned on kavas säilitada ja ümber ehitada, abihooneid võib lammutada ja asendada.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.  Planeeritav ala jääb Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt tootmis- ja laondusettevõtete alale, kus võivad paikneda tootmis-, logistika- ja laohooned. Algatatav detailplaneering on koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Uue detailplaneeringu algatamine võimaldab Bekkeri sadamat senisest paremini arendada – Marati tn 14 kinnistule kavandatakse kehtiva detailplaneeringuga võrreldes suurem hoonete ehitisealune pind ja hoonete arv.

Detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing.

Kontakt

Üles