Teie partner kinnisvara teenustes

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Küsige konsultatsiooni

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikonstseptsiooni – kellele ja mida? ja turundustrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Küsige pakkumist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Küsige pakkumist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige pakkumist

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Kogemus aastast 2OOO

Haridus

  • Majandusjurist
  • Infotehnoloogia alused
  • Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus
  • Turundus

Tegevus

  • Arhitektuuri konserveerimine ja restaureerimine
  • Kinnisvara haldamise tase 5
  • Tallinna Ülikool
  • Hobid: sport ja linnaruum

Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldavad Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku, detailplaneeringuga saab tutvuda 8. märtsist kuni 6. aprillini.

Detailplaneeringuga saab tutvuda eelpoolnimetatud ajavahemiku kestel tööaja jooksul Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis Niine tn 2, Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne tn 18 hoovimaja ruumis 32 ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis Vabaduse väljak 7.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee (detailplaneeringu menetluse number on DP041900). Täiendav info avaliku väljapaneku kohta telefonidel 645 7003 ja 645 7264.

Tallinna linnavalitsus võttis Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu vastu 15. veebruari 2017 istungil. Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu koostamine on tingitud Tallinna linnahalli rekonstrueerimise ning ühtlasi ka Tallinna linnahalli ümbritseva piirkonna üldise linnaehitusliku kontseptsiooni kujundamise vajadusest.

„Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering hõlmab 11,5 ha suuruse maa-ala, lisaks linnahalli kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimisele on võimalik naaberkinnistutele rajada üsna palju uut äri- ja elamispinda,“ ütles Aas. „Linnahalli ja mere vahelisele alale on detailplaneeringuga kavandatud kuni kuuekorruselised äri- ja eluhooned, aga ka piisavalt avalikku ruumi.“

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid ning rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu, ühtlasi taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.

Planeeritud ala piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutult seisnud tehnogeenne rannaala aktiivsesse ja eesmärgipärasesse kasutusse, ühtlasi tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Mere äärde soovitakse luua Euroopa merelinnadele iseloomulik kaasaegne linnaruum, piki mereranda hakkaks kulgema rannapromenaad. Planeeritud alal oleva ranna puhul ei ole tegemist mitte loodusliku mererannaga, vaid mere täitmisel tekkinud tehiskeskkonnaga ning seetõttu puudub vahetult mere ääres väärtuslik looduskeskkond, mida kaitsta.

Pärast Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kehtestamist 2004. aastal on toimunud linnaehituslikud muudatused, mida üldplaneeringu koostamisel ei olnud võimalik prognoosida.

Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmefunktsioonilised hooned. Eluruumide kavandamisel on tagatud piirkonna elavus ja inimeste ööpäevaringne kohalolek. Ärimaa sihtotstarbe asemele võib kavandada ka ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned.

Planeeritud avalikult kasutatavate kruntide osakaal moodustab 49% kõikidest planeeritud kruntidest, millele lisanduvad veel linnahalli katusel olevad avalikud jalakäijate alad. Linnahalli ja kavandatud hoonete vahelisele alale on planeeritud lineaarne haljasala, mis on kasutatav ka rekreatsioonialana. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus. Ka detailplaneeringuga planeeritud hoonestus tuleb rajada avalike arhitektuurivõistluste tulemustel valmivate ehitusprojektide alusel.

„Kahtlemata on otstarbekas ja avalikes huvides linna keskuse vahetus läheduses asuv väga hästi juurdepääsetav ala võimalikult kiiresti kasutusele võtta,“ lisas Aas.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest kujundada Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuvast hoonestamata maa-alast atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, haljastatud tänavad ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtmine ning linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsuse, juurdepääsetavuse ja vaadeldavuse tagamine.

Hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute arv langes 2016. aastal 6,7% võrreldes 2015. aastaga. Tehingute koguväärtus on samal ajal langenud vaid 3,9%. Enim mõjutas 2016. aastal hoonestamata elamumaa tulemusi tehingute arvu vähenemine Harju maakonnas ning juriidiliste isikute vähene tehinguaktiivsus võrreldes 2015. aastaga.

Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2012-2016 (miljonid eurod).

Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2012-2016 (miljonid eurod).

Hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind on viimastel aastatel (2013-2016) olnud pigem stabiilne, jäädes vahemikku 8,6-8,9 €/m2. Samas, 2016. aastal oli mediaanhind 8,6 €/m2, mis on viimase viie aasta madalaim tase. Kogu Eesti mediaanhinna väikest alanemist saab seletada Harju maakonna tehingute osakaalu vähenemisega.

Harju maakonna tehingute ruutmeetri mediaanhind on olnud 20,5 eurot, mis on ligikaudu kaks korda kõrgem kui järgneval maakonnal. Elamumaa ruutmeetri mediaanhind on olnud 10,6 eurot Tartu, 7,1 eurot Pärnu ja 5,0 eurot Rapla maakonnas. Teistes maakondades on mediaanhind jäänud alla 4,0 €/m2. Madalam ruutmeetri mediaanhind (alla 1 euro) on olnud Põlva, Järva ja Valga maakonnas, kus on ka väikseim tehinguaktiivsus.

Hoonestamata elamumaa hinnatasemete erinevused on Eesti asulates suured. 2016. aastal oli Eesti keskmise brutopalga eest võimalik osta 2,1 m2 hoonestamata elamumaad Tallinna kesklinnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, või 1 124,3 m2 Lääne maakonnas Ridala vallas Nõmme külas, kus mediaanhind oli madalaim.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on aasta lõpus valminud NUKU teatri juurdeehitus, kus president annab üle tänavused riiklikud teenetemärgid, vanalinna konkurentsitult inetuim ja ebasobivaim uushoone.

Martin Vahteri sõnul meenutab Nuku teatri laienduse fassaad sadama laohooneid ning on arusaamatu, kuidas muinsuskaitse lubas Nunne tänavale sellise käki ehitada.

“Kui muinsuskaitse andis 90nendate lõpus teisele kolearhitektuuri näitele vanalinnas – WW Passaaž kaubanduskeskusele “Karuteene medali”, siis nüüd on nad vait, kuigi kahe hoone vahel on ka ilmselge visuaalne sarnasus,” ütles Vahter.

“Muinsuskaitseamet näitab hambaid arusaamatutes kohtades. Reaalselt käib iga sildikese üle kemplemine ja enamus juhtudel järgneb pigem põhjendamatu keeldumine. Nüüd ehitati UNESCO poolt kaitstud vanalinna selline ladu ja mitte piuksugi. Muinsuskaitseamet kaotas sellega oma usaldusväärsuse,” ütles Vahter.

“Nukuteatri laienduse fassaadikattematerjal meenutab katmata puitlaastplaati. Ega juurdeehitusel kui sellisel midagi viga ei olekski, küsimus on asukohas ja Muinsuskaitseameti tegevuses, millest tavakodanik sageli aru ei saa. Kui sarnane kombinatsioon oleks mõne vana tööstushoone rekonstrueerimisel elu- või ärihooneks, oleks tegemist olnud mõistliku lahendusega,” ütles Vahter ja lisas, et vanalinna on uute ehitiste rajamine delikaatne küsimus ja linn on selles osas korduvalt eksinud.

Tallinnas Nunne tänaval avati 2016. aasta novembris NUKU teatri ja muuseumi 1400-ruutmeetrine juurdeehitus, mis ühendab kolmest majast koosneva teatrikompleksi. Juurdeehituse keskmes olevas Ferdinandi saalis annab president Kersti Kaljulaid 23. veebruaril üle riiklikud teenetemärgid.

Kontakt

Üles