Teie partner kinnisvara teenustes

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Küsige konsultatsiooni

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikonstseptsiooni – kellele ja mida? ja turundustrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Küsige pakkumist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Küsige pakkumist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige pakkumist

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Erki Koht

Haridus

  • Majandusjurist
  • Infotehnoloogia alused
  • Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus
  • Turundus

Tegevus

  • Arhitektuuri konserveerimine ja restaureerimine
  • Kinnisvara haldamise tase 5
  • Tallinna Ülikool
  • Hobid: sport ja linnaruum

  • Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hindas 2016. aastal kinnisvaraga seotud riske Euroopa Liidus; hoiatuse said kaheksa riiki, sh Soome ja Rootsi
  • Eesti hoiatust ei saanud, kuna Eesti Panga võetud meetmetest piisab riskide maandamiseks

Eluase moodustab enamasti märkimisväärse osa majapidamiste varast ning samuti on eluasemelaenudel suur osakaal majapidamiste finantskohustustes ja pankade laenuportfellis. Uute elupindade ehitamine mõjutab omakorda majandusarengut ja tööhõivet laiemalt. Seetõttu võivad eluasemekinnisvaraga seotud riskide realiseerumisel olla negatiivsed tagajärjed nii finantsstabiilsusele kui ka reaalmajandusele.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (European Systemic Risk Board, ESRB) hindas 2016. aastal Euroopa Liidu riikide elamukinnisvara riske1, mille tulemusena hoiatas ta kaheksat liikmesriiki, kus kinnisvaraturuga seotud riskid võivad ettevaates finantsstabiilsust ja reaalmajandust märkimisväärselt ohustada2. Hoiatuse said Austria, Belgia, Madalmaad, Luksemburg, Rootsi, Soome, Taani ja Ühendkuningriik. Hoiatuse saanud riikide puhul on ESRB hinnangul peamised riskid seotud kinnisvara hindade ja hüpoteeklaenude kiire kasvuga ning majapidamiste suure võlakoormusega.

ESRB hinnangul võib riske näha ka Eesti, Malta ja Slovakkia kinnisvarasektoris, kuid tänu riske vähendavatele teguritele ei peetud hoiatust nende riikide puhul praegu vajalikuks. ESRB tõi Eesti analüüsis peamise riskina välja elamukinnisvara hinnamuutused: kinnisvara hinnad on viimase viie aasta jooksul jõudsalt kasvanud ja seejuures on hindade kasvu peamiselt vedanud majanduskasvu ületav kiire palgakasv. Samas leidis ESRB, et Eesti Panga kehtestatud makrofinantsjärelevalve meetmed, sh eluasemelaenude nõuded laenusumma ja tagatise suhtarvu, laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu ning maksimaalse laenutähtaja kohta on eluasemeturu riske arvestades asjakohased ja piisavad.

Eesti majandus ja finantssektor on Põhjamaadega tihedalt seotud, seetõttu väärib Rootsile ja Soomele antud hoiatus tähelepanu. Rootsi peamised haavatavused on tingitud kinnisvara hindade kiirest kasvust ja kinnisvara võimalikust ülehinnatusest. Riske suurendab majapidamiste suur ja kasvav võlakoormus. Kuigi Rootsi pangad on hästi kapitaliseeritud, leidis ESRB, et pangandussektor on riskide realiseerumise korral haavatav. Selle põhjuseks on pankade valdavalt turupõhine rahastamine, mille tingimused ja kättesaadavus võivad halveneda, kui finantsturgudel hinnatakse pankade laenuportfelli või kasumlikkusega seotud riske senisest suuremaks. Kinnisvaraga seotud riskide vähendamiseks on Rootsi finantsjärelevalve rakendanud meetmeid, sealhulgas kehtestanud laenude tagasimaksmise nõuded. ESRB arvates on astutud sammud asjakohased, kuid ei pruugi olla piisavad, sest need kehtivad ainult uutele laenudele. ESRB leidis, et riskide realiseerumise korral võib mõju kanduda pangandussektori kaudu ka teistesse riikidesse. Seega võivad emapankade võimalikud rahastamis- ja likviidsusprobleemid mõjutada ka siinseid panku ja nende laenupakkumist.

Soome sai hoiatuse majapidamiste suure ja sissetulekutest kiiremini kasvava võlakoormuse tõttu. See võib põhjustada probleeme laenuvõtjatele ja pankadele, kui kinnisvara hinnad peaksid nõrga majanduskasvu korral langema. Soome pankade vastupanuvõime võib olla halvem seetõttu, et eluasemelaenude riskikaalud pankade laenuportfellides on väikesed ja pangad rahastavad end peamiselt turult kaasatud vahenditega. Soome finantsjärelevalve on küll rakendanud meetmeid riskide vähendamiseks, kuid ESRB sõnul ei pruugi need olla piisavad.

Eesti Panga finantsstabiilsuse hinnangu põhjal ei ole Eestis tegutsevate pankade emapankadega seotud riskid, mis tulenevad Rootsi eraisikute suurest võlakoormusest ja kinnisvara hindade kasvust, eriti vähenenud3. Eestis tegutsevate pankade emapankade finantsseisund on eluasemelaenude kiire kasvu taustal endiselt haavatav, kuna suur osa rahastusest saadakse finantsturgudelt. Kui finantsturgudel hinnatakse Põhjamaade majanduse või pangagruppide riske senisest suuremaks, kasvab ka Eestis tegutsevate pankade likviidsusrisk ja majanduse rahastamise risk.

1 http://www.esrb.europa.eu/pub/pdf/reports/161128_vulnerabilities_eu_residential_real_estate_sector.en.pdf

2 http://www.esrb.europa.eu/mppa/warnings/html/index.en.html

3 Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2017

Itaalia füüsik ja keemik Alessandro Giuseppe Antonio Anastasio Volta (1745-1827), kes tegi mitmeid olulisi avastusi elektrivallas ja avastas näiteks metaani CH4, ei osanud uneski näha, et tema nime hakkab kunagi kandma tehas suure Vene impeeriumi Läänemere-äärses Eestimaa kubermangus.

Põhja-Itaalias Comos sündinud Volta töötas välja jadamisi ühendatud galvaanielementidest koosneva patarei ja näiteks leiutas ka hõõrdeelektri laenguid tekitava elektrofoori. Itaalia vallutanud Prantsuse keiser Napoleon I andis lojaalsust kinnitanud Voltale 1810. aastal Lombardia krahvi tiitli. Tema auks anti pinge ühikule nimeks volt.

19. sajandi lõpus laius tänase Kalamaja ja Karjamaa asumi vahel suur heinamaa. Kõik muutus 15. aprillil 1899, kui Carl Wilhelm Luther ja Christian Luther, Girard, Christian Barthold Rotermann, Rosen, Ingmann ja Riia Kommertspank (mille üks omanikke oli Saksa AEG) allkirjastasid otsuse AS Volta asutamiseks. Seejärel alustati kohe ka tänase Tööstuse ja Volta tänava äärde ostetud 10 hektari suurusele krundile hoonete ehitamist.

Volta tehase sisevaated arvatavasti 1920. aastatest.Volta tehase sisevaated arvatavasti 1920. aastatest.

5. jaanuaril 1900 alustas ettevõte tööd, tehast juhtis insener Konrad Schindler Šveitsist. 1901. aasta maikuus lõpetati projektijärgsed tööd ehitusel. Tehas oli varustatud väga kaasaegse Saksa seadmestikuga ning Vene toormest valmistati elektrimootoreid ja generaatoreid Vene turule.
1909. aastal ehitati Voltas Tallinna elektrijaamale kolm 250 hj auruturbiini ja kolm 250 hj ja 3kV vahelduvvoolugeneraatorit. Eraomanikud müüsid 1910. aastal osa aktsiaid Peterburgi Diskonto ja Laenupangale. Tehingu tulemusena saadi raudtee ja sõjaliste ametkondade jaoks suuri riiklikke tellimusi.

Aastal 1913, kui alustas tööd AS Noblessneri laevatehas, valmistati Voltas ehitatavate allveelaevade kogu elektriseadmestik. Samal ajal oli tehases 760 töölist.

Esimese maailmasõja ajal 1916. aastal kasvas käive 5,5 miljoni rublani, ettevõttes töötas 860 töölist ja juhatuse asupaigaks sai Peterburg. Venemaa Keisririigi sõjaväele valmistati 600000 käsigranaati. 1917. aasta suvel evakueeriti tehas Venemaale: töölised, tööpingid ja instrumendid Permi, muu vara Moskvasse ning tehas käivitus mõni aeg hiljem Uraalides Jekaterinburgi kubermangus Barantšinski asulas, kus tekkis Barantšinski elektromehhaanika tehas.

Volta tehase reklaam 1930. aastatest. Tööstuse tänav kandis toona sealkandis Soo tänava nime.Volta tehase reklaam 1930. aastatest. Tööstuse tänav kandis toona sealkandis Soo tänava nime.

Tallinnas seisis tehas tühjana ligi viis aastat. Eesti Vabariik kehtestas seejärel oma hoolduse ettevõttele ja andis 15 miljonit marka laenu seadmete muretsemiseks ja tootmise alustamiseks. 1939. aastal töötas Voltas 244 töölist, valmistati tellimuste alusel elektrimootoreid, transformaatoreid, pumpasid, ventilaatoreid ja kütteagregaate.

Osa ruume renditi välja sellistele ettevõtetele nagu parfümeeriatehas Feival, śokolaadivabrik Kawe ja kalevivabrik Keila.

Šokolaadivabrik Kawe biskviidikarp 1930. aastate lõpust. Reklaampildil näha Volta hooned, kus tehas toona tegutses.Šokolaadivabrik Kawe biskviidikarp 1930. aastate lõpust. Reklaampildil näha Volta hooned, kus tehas toona tegutses.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Elan suures 40 aastat vanas ning lagunevas kortermajas. Katust on veidi parandatud, küttesõlm aastaid tagasi vahetatud (vajab peatselt uuesti väljavahetamist), osad püstakud on vahetatud. Küttearved ühe ruutmeetri kohta on Tallinna linna kõrgeimad.

Korteriühistul ei ole laenu, ei ole suuri võlglaseid. Kõrval asuv analoogne maja on täielikult renoveeritud ning olen arveid võrrelnud. Kui enne renoveerimist olid kommunaalarved samad, siis peale renoveerimist on selge, et renoveeritud majas makstakse kogu aasta peale vähem, kui meie renoveerimata majas. Lisaks ei lase midagi läbi, hoone ei ole enam möödakäijatele ohtlik, majas ei levi hallitus, tänu soojustagastusega ventilatsioonile on kliima tervislikum, kui meie ventileerimata hoones, kinnisvara hinna vahe on märkimisväärne.

Selle kõige taustal on aga tugev vastuseis renoveerimisele korteriühistu lihtliikmete ja juhatuse poolt. Argumentideks on põhimõtteline laenu-vastasus (kuigi ühistu on varem korduvalt laenu võtnud), paljude KÜ liikmete kõrge iga, hirm ehitustööde mahukuse ees. Minu korteri väärtus ning elukeskkond aga halveneb järjepidevalt.

Küsimus: Kas ainus lahendus ongi korteri müük või on KÜ liikmel võimalik nõuda, et KÜ ei kahjustaks oma tegematajätmistega era-ja ühisomandit?

Vastus: Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Teil on võimalik esitada ettepanek võtta küsimus laenu võtmiseks ja elamu renoveerimiseks korteriühistu üldkoosoleku päevakorda. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kindlasti tuleb teil jälgida korteriühistu põhikirja, mõningatel juhtudel on põhikirjas sätestatud suurema poolthäälte arvu vajadus otsuste vastuvõtmiseks.

Juhul, kui on selge, et korteriühistu üldkoosolekul ei võeta vastu otsust renoveerimise ja laenu võtmise osas, tuleb teil hinnata, kas elamu renoveerimata jätmisega on tegemist juhatuse mittevajaliku hoolsuse väljanäitamisega ja korteriühistu kohustuste mittetäitmisega. Nimelt kaasomandis olev osa, mis jääb väljapoole reaalosa (teie korterit), on kõikide korteriomanike ühine vara ja korteriomanikud on oma ühise vara majandamiseks loonud korteriühistu, seega on ühistul kohustus hoida korras elamu kaasomandis olev osa (tehnosüsteemid, katus fassaadid jms). Kui korteriühistu enda kohustusi ei täida, võib nõuda seda korteriühistult kohtu kaudu.

Juhatuse liikme vastutus on sätestatud mittetulundusühingute seaduses, nimelt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

Seejuures tuleb meeles pidada, et elamu hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse see kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse krundi ja hooldusala korrashoid. Elamu remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Kontakt

Üles