Teie partner kinnisvara teenustes

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Küsige konsultatsiooni

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikonstseptsiooni – kellele ja mida? ja turundustrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Küsige pakkumist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Küsige pakkumist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige pakkumist

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Erki Koht

Haridus

  • Majandusjurist
  • Infotehnoloogia alused
  • Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus
  • Turundus

Tegevus

  • Arhitektuuri konserveerimine ja restaureerimine
  • Kinnisvara haldamise tase 5
  • Tallinna Ülikool
  • Hobid: sport ja linnaruum

Vall menetluses oli üldplaneeringu kehtestamine. Kohus kohustas valda 1. märtsiks 2017 otsustama, kas varasemad etapid läbinud üldplaneering (50% elamu- ja 50% sotsiaalmaa lahendusega) kehtestada või jätta kehtestamata. Teisisõnu tuli planeerimismenetlus viia selleks tähtpäevaks lõpuni. Volikogu selleks tähtpäevaks planeerimismenetlust aga ei lõpetanud ja viivitas sellega põhjendades, et vajalik on veel kaaluda üldplaneeringu kehtestamise alternatiivseid lahendusvariante.

Riigikohus võttis seisukoha, et lõpliku ja sisulise otsuse tegemist ei tohi haldusorgan ka laia kaalutlusruumi korral üha uute lahendusvariantide otsimise ja kaalumise ettekäändel edasi lükata ning kui volikogu pidas otstarbekaks muud põhilahendust kui see, mis sisaldus juba vastuvõetud ja avaliku väljapaneku läbinud planeeringus, siis tulnuks jätta viidatud planeering kehtestamata ning seda otsust põhjendada. Kaebajal oleks seejärel olnud võimalik taotleda volikogu kaalutluste sisulist kohtulikku kontrolli, mida ta enne menetluse lõpetamist teha ei oleks saanud. Lisaks rõhutas kohus veelkord, et kinnistuomanikul pole alust dikteerida kohalikule omavalitsusele planeeringulahendust, kuid aga on tal õigus nõuda, et planeerimismenetlus toimuks mõistliku aja jooksul ning seda ka siis, kui puudutatud isikute vahel ei ole planeeringulahenduse osas konsensust.

Pille Pettai

Riigi Kinnisvara AS avaldas eile, 18.aprillil uued BIM (Building Information Modeling) nõuded projekteerimisele ja teostusmudeli koostamisele. Koostöös digitaalehituse klastri ja teiste valdkonna spetsialistidega koostatud mudelprojekteerimise nõuded kuuluvad RKAS-i “Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2017” komplekti.

Uue juhendi ajendiks oli vajadus konkreetsemateks ja detailsemateks nõueteks, uute teemade (nt sisearhitektuur ja teostusmudel) täpsem defineerimine, IFC (BIM-i avatud standard) andmestandardiga parem seostamine, dubleerimiste kõrvaldamine ja loetavuse parandamine. Uued nõuded toetavad mudelite kasutusvõimaluste laienemist, suuremat projektide ülest standardiseeritust ning mudelite usaldusväärsuse kasvu. Uued nõuded on kõigile tutvumiseks leitavad RKAS-i kodulehelt http://www.rkas.ee/parim-praktika/tehnilised-nouded-mitteeluhoonetele või www.rkas.ee/bim.

Uue BIM juhendi sisendiks kasutati USA, Singapuri, Norra ja Eesti BIM-teemalisi juhendeid ja standardeid. Uusi nõudeid tutvustab 19.aprillil rahvusvahelisel BIM konverentsil “BIMsummit Estonia” RKAS-i BIM projektijuht Silver Ader.

Esimesest RKAS-i mudelprojekteerimise juhendist on möödas 10 aastat. Uus juhend on järjekorras neljas RKAS-i koostatud BIM juhend. Paralleelselt juhendite täiendamisega on tõusnud ka BIM mudelite kvaliteet, paranenud modelleerimise oskused ning tõusnud üldine teadlikkus mudelprojekteerimise kasulikkusest. Alates 2015. aastast tellib RKAS kõik uute hoonete projekteerimised kasutades BIM tehnoloogiat ja metoodikat.

http://rkas.ee/riigi-kinnisvarast/uudised/rkas-avaldas-uued-nouded-ehitusinformatsiooni-modelleerimisele-bim

Kohtupraktikast tuleneb korteriühistu tegevuses vajalike kulutuste mõiste, aga mida see tähendab?

“Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on vajalike kulutustega tegemist juhul, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Näiteks on lekkiva torustiku parandamise kulu käsitletav vajaliku kulutusena, samas terve püstaku torustiku vahetamine ei pruugi vajaliku kulutuse määratluse alla mahtuda,” selgitab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep ajakirjas Elamu.

“Ringkonnakohus on kaasomandi säilitamiseks vajalikke kulutusi nimetanud hädakuludeks, mida tuleb teha väga kiiresti ja mille sedavõrd kiire tegemata jätmise, et kulutuste tegemist ei jõua teistega arutada, tegemata jätmise korral võib kaasomandi säilimine ohtu sattuda. Lõhkenud toru korral võiks selline kulu olla reeglina vee sulgemise kulu ja võib olla ka konkreetse lekkekoha lappimise kulu, mitte aga terve toru vahetamise kulu. Läbijooksva katuse puhul võiks säilimiseks vajalik kulutus olla läbijooksu koha kinnikatmise kulu ja võib-olla konkreetse läbijooksu koha parandamise kulu, mitte aga täies ulatuses terve katuse vahetamine. Kui hoone karniisist kukub tükke, võiks vajalik kulu olla varisemisohtlike karniisitükkide eemaldamise kulu, mitte aga täiesti uue karniisi rajamise kulu,” selgitab Saulep.

“Praktikas on tekkinud küsimusi sellest, kas vajalike kulutustega seotud toimingute otsustamiseks ja kulutuste kandmiseks peab kokku kutsuma üldkoosoleku või piisab juhatuse otsusest. Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriühistu üldkoosoleku otsust või korteriomanike kokkulepet. See on põhjendatav muu hulgas sellega, et antud kulutuse tegemine on seotud aegkriitilise toiminguga. Näiteks torustiku parandamine ja kahjude likvideerimine vajab kohest sekkumist. Mõistlikuks ei saa pidada tegevust, kus avariijuhtumi kohese likvideerimise ja suuremate kahjude vältimise asemel, asub juhatus üldkoosolekut kokku kutsuma, et saada heakskiit avariijuhtumiga seotud kulutuste kandmiseks,” selgitab jurist.

“Riigikohtu lahend aastast 2015 ütleb, et korteriühistu kohustuseks on tagada kaasomandi eseme korrashoid ja selleks raha leidmine, korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine,” toonitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

“Uue, tänavu jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute tegemise võib otsustada ka korteriühistu juhatus, kui viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju,” rääkis Mardi.

“Vältimaks aga aastaid vältavaid ja raha nõudvaid juriidilisi vaidlusi, soovitan korteriühistu juhtkonnal omada igakülgset ülevaadet korteriomanike eluaseme heaoluga seotud murededest ja selleks vajalikest töödest ning kulutustest. Et igaüks omaenda tarkusest midagi parandama ei hakkkas, peabki ühistul toimuvast hea ülevaade olema ning korteriomanike muredesse tuleb tõsiselt suhtuda,” soovitab EKÜL õigusosakonna juhataja.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kontakt

Üles