Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

 

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikontseptsiooni – kellele ja mida? ja turundusstrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige konsultatsiooni

 

 

 

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Küsige infot

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast.

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Erki Koht

 

.

Valgas asetasid politseihoonele nurgakivi Siseministeeriumi varade valdkonna juht Raino Sepp, Riigi Kinnisvara projektidirektor Sven Saar, Lõuna prefektuuri politseikolonelleitnant prefekti ülesannetes Veiko Järva, Valga vallavanem Ester Karuse ning Embach Ehituse juhatuse esimees Andres Salusaar. 1550 ruutmeetrine politseihoone valmib järgmise aasta kevadel ning projekti maksumus on 3,4 miljonit eurot (lisandub käibemaks).

„Piirilinn Valga on oluline nii Eestile kui naaberriigile Lätile ning Valga politseimaja kordategemine näitab selgelt riigi olemasolu ka väljaspool Tallinna,“ ütles tänasel nurgakivi tseremoonial Siseministeeriumi varade valdkonna juht Raino Sepp. „Vana hoone oli väga halvas seisukorras ning siin piirkonnas töötavad korrakaitsjad on pikalt uut hoonet oodanud. Planeeritava hoonega loome teenistujatele nõuetekohased töötingimused ning kohalikud elanikud saavad vajaliku teenuse ühest majast, sest ka PPA teenindussaal avatakse rekonstrueeritud hoones.“

Siseturvalisust tagavate Politsei- ja Piirivalve töötajate töötingimuste kaasajastamiseks rekonstrueeritakse Valga politseihoone, milles hakkavad paiknema Politsei- ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja Vanglateenistuse kriminaalhoolduse töö- ja teenistusruumid. Valga politseihoone rekonstrueerimise projekteeris Kuubik Projekt, arhitektiks on Anu Kulbach ning sisearhitekt Ivo Rannaste.

Riigi Kinnisvara projektidirektor Sven Saar ütles, et politseihoone rekonstrueerimise eesmärk on oluliselt parandada politseinike, piirivalvurite ja teiste ametnike töötingimusi, samuti hoone energiatõhusust ning sisekliimat. „Vana politseihoone oli oma aja ära teeninud ning Riigi Kinnisvaral on hea meel, et saame luua uue, funktsionaalse ning energiasäästliku politseihoone,“ lisas Saar.

Lõuna prefektuuri politseikolonelleitnant Veiko Järva lisas, et renoveerimise järel kolitakse uude politseimajja ka täna Aia tänaval tegutsev politsei klienditeenindus, kes tegeleb isikut tõendavate dokumentidega. „Praeguse politseimaja ajalugu ulatub enam kui 100 aasta tagusesse aega ning kuna hoone koosneb mitmetest juurdeehitustest ei olnud võimalik osalise lammutuse ja uusehituseta soovitud tulemuseni jõuda. Ehitustöid teostab Embach Ehitus ning tööd on meie rõõmuks graafikus,“ ütles Järva.

Ehitustöid teostab Embach Ehitus ning omanikujärelevalvet Keskkonnaprojekt. Valga politseihoones on käimas ka kunstikonkurss, mille tähtaeg on 25. august.

„Olen ise juba 4 aastat olnud tegev abipolitseinikuna ning politseinikega koos töötades on nende jutus korduvalt kõlama jäänud, kuidas uute töövahendite – autode kõrval igatseti just uut politseimaja ning tööruume, mis olid ilmselgelt ajale jalgu jäänud,“ kirjeldas Valga vallavanem Ester Karuse. „Just tänu isiklikule kogemusele olen politseinike vajadustega kursis ja elan uue politseimaja valmimisele Puiestee tänaval väga kaasa. Kaasaegne töökeskkond muudab töö tõhusamaks mitte ainult siseruumides töötavatel ametnikel vaid ka välitööd tegevatel patrullpolitseinikel, kelle vahetuse algus ja lõpp ning mitmete dokumentide vormistamine just majas sees aset leiavad. Usun, et politseinikud saavad järgmiseks kevadeks maja, mida nad tõesti väärt on. Ja et kliendid leiavad maja hõlpsasti üles ja saavad turvalises ning mugavas hoones veelgi paremini teenindatud,“ lisas Karuse. „Uue politseimaja ehitamise raames võin Politsei- ja Piirivalveameti missioonile tuginedes kindlalt väita, et koostöös loome turvalisust! Soovin kõigile koostööpartnerite jõudu ja edu!“

Valgas rekonstrueeritakse terve politseihoone, sealjuures lammutatakse kaks kolmandikku praegusest mahust ja asendatakse uuega. Tööde käigus uuendatakse ruumilahendus, parandatakse hoone kasutatavust, suurendatakse selle turvalisust ning energiatõhusust.

Embach Ehituse juhatuse esimees Andres Salusaar tõdes, te heameel on luua Valga linnaruumi uus ja ilus hoone ning Politsei- ja Piirivalveameti töötajatele head kaasaegsed töötingimused. „Seda tänu heale ja konstruktiivsele koostööle Riigi Kinnisvaraga,“ lisas Salusaar.

Riigi Kinnisvaral on koostöös Siseministeeriumi, Päästeameti ning PPA-ga töös lisaks Valga politseihoonele, Lilleküla ja Uuemõisa päästehooned, Sillamäe Pääste ja Politsei ning Pärnu sisejulgeoleku ühishoone, samuti sai hiljuti valmis Nõmme päästehoone.

Valitsus kiitis heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud pikaajalise rekonstrueerimise strateegia, mille eesmärk on parandada järgneva kolmekümne aastaga ligi 80 protsendi Eesti elanike kodude ja töökohtade tingimusi.

„Oleme Euroopa Liidu liikmena võtnud kohustuse luua säästlik ja vähese süsihappegaasiheitega energiasüsteem, mis on kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega. Nende ambitsioonide saavutamisel omab just ehitussektori energiatõhususe potentsiaali ära kasutamine otsustavat kaalu, mistõttu tuleb enamus olemasolevast hoonefondist terviklikult rekonstrueerida“ lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Strateegia toob välja, et aastaks 2050 tuleb renoveerida umbes 54 miljonit ruutmeetrit olemasolevat hoonefondi. See hõlmab endas 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet, mis peaksid saavutama vähemalt energiamärgise klassi C. See eeldab keskmiselt viiekordset iga-aastast rekonstrueerimistööde mahu kasvu võrreldes praeguse tasemega.

„Loomulikult nõuab selliste eesmärkide saavutamine suuri investeeringuid. Ühelt poolt saab seda küll riik omalt poolt stimuleerida, aga on oluline, et võimalikult suur osa sellest toimuks ka hoonete omanike endi initsiatiivil ja rahastusel,“ märkis minister.

Taavi Aas lisas, et praegu on hoonete renoveerimisel mitmeid kitsaskohti. „Kahjuks ei keskenduta praegu renoveerimisotsuste tegemisel piisavalt samaaegselt nii energiatõhususe parandamisele kui ka hoonete kestlikkusele ning paljudel kinnisvara omanikel puudub lihtsalt vajalik finantsvõimekus, et saaks hooned viia tervikuna kaasaegsele energiatõhususe ja sisekliima tasemele.“

Strateegia pakub kitsaskohtade ületamiseks välja võimalikud lahendused, mis hõlmavad tehnoloogilist innovatsiooni, teadus- ja arendustegevust, teadlikkuse tõstmist ning erinevaid finantseerimismeetmeid. Toetusmeetmete kõrval pakub strateegia välja elamuinvesteeringute mahu oluliseks suurendamiseks täiendavate teenuste loomise SA KredExi juurde selliselt, et saaks kaasata rahastajatena erapartnereid.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Ivan Sergejev rõhutas, et strateegia elluviimine annab võimaluse muuta meid ümbritsev ruum tõhusamaks ja tagab hoonete jätkusuutlikkuse. „Tahame jõuda sellise ehitatud keskkonnani, mis on inimeste jaoks ohutum, esteetilisem, kvaliteetsem, tervist säästvam ja lõppkokkuvõttes ka taskukohasem,“ lausus ta.

Rekonstrueerimise pikaajaline strateegia valmis Tallinna Tehnikaülikoolis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Strateegia koostamine on tingitud Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi 2018/844 ülevõtmisest.

Juuli alguses sai täis kolm kuud ajast, millest alates on kaugtõestuse abil võimalik teha peaaegu kõiki notariaalseid toiminguid. Kaanon kinnisvarabüroo uuris ligikaudu paarkümmend kinnisvaraalast kaugtõestamist läbi viinud notarilt Edgar Grünbergilt, kuidas on kaugtõestamine asjaosaliste poolt omaks võetud ja milliseid probleeme on esinenud.

Mida kujutab endast notariaalne kaugtõestamine?

Kaugtõestamise näol on tegu võimaluse, mitte kohustusega ning iga notar otsustab ise, kas ta viib toimingu läbi kaugtõestuse teel või mitte. Suures pildis näeb kaugtõestamine välja nagu kohapealne notariaalne tehing, vahe on lihtsalt selles, et kaugtõestamise korral leiab osapoolte kohtumine aset videosilla vahendusel, mitte füüsiliselt samas kohas kohal olles.

Nende isikute puhul, keda notar isiklikult ei tunne, on enne videosilla loomist kohustuslik portaali kaudu läbi viia näotuvastusprotsess ehk verifitseerimine. Kui verifitseerimisprotsess on läbitud, ilmub notari ekraanile teave, et kõik asjaosalised, kes peavad tõestamisel osalema, on videosilla loomiseks valmis. Seejärel alustatakse videokõnet. Kusjuures süsteem on loodud nii, et kõik osalised peavad olema eraldi, oma arvutite taga. Isegi kui mõni asjaosaline on samal ajal notaribüroos, peab ta siiski osalema tõestamisprotsessis läbi oma arvuti.

Kas ja milliseid piiranguid kaugtõestamisel on?

Geograafiliselt pole oluline, kus asjaosalised antud hetkel asuvad. Osalistel peab olema Eesti isikukood ja vastavad sertifikaadid, et saaks anda digiallkirja. Ehk et välismaalaste puhul pole ilma e-residentsuseta võimalik kaugtõestamist läbi viia.

Kuidas on notarid ja kliendid kaugtõestamise võimaluse omaks võtnud?

Mulle tundub, et rohkem on omaks võtnud need, kes tunnevad end digimaailmas kindlalt ja turvaliselt. Seega pigem noorem generatsioon. Klientidele, kes ei tunne end üle võrgu suheldes mugavalt, ma väga seda võimalust ka ei soovita, sest siis tekib küsimus, kas nad suudavad ja oskavad end väljendada samal tasemel nagu füüsiliselt kohtudes.

Kahjuks pean möönma, et ligikaudu neljandik toimingutest, mis olen teinud, ei lähe tehniliste probleemide tõttu nii libedalt nagu võiksid minna. Minu enda senine praktika on näidanud, et suurim probleem osaliste vahel on luua videosild, mis toimiks tõrgeteta. Enamikel juhtudel on tõrked seotud tehniliste probleemidega: kas ei ole internet piisavalt kiire, seadmed/seadistused ei funktsioneeri, vajaminev tarkvara on aegunud.

Aga eks kaugtõestamine läheb ajaga kindlasti sujuvamaks. Tehniline võimekus paraneb, inimeste kindlustunne suureneb ning inimeste kogemustepagas, näiteks erinevate videokoosolekute kasvu näol, laieneb.

Kas lisaks tehnilistele probleemidele esineb seoses kaugtõestamistega ka sisulisi probleeme?

Potentsiaalselt kõige suurem sisuline probleem, mis meile kui notaritele muret teeb, on see, et kui ma ei suhtle inimesega vahetult, kõrvuti ühes ruumis olles, siis mul ei ole võimalik täielikult veenduda, kas vastav toiming on ikka tema tahe. See on ka üks põhjus, miks kaugtõestamine ei ole praegu notarite jaoks kohustus, vaid võimalus.

Kui palju praegu kaugtõestamise soove tagasi lükatakse?

Arvuliselt on keeruline öelda. Kui aga näiteks väga eakas inimene soovib müüa, kinkida või muud kaalukat tehingut teha läbi kaugtõestamise… Eks ka eakas inimene võib olla digitaalselt pädev ja puha, aga üldiselt ma sellistel juhtudel natuke kahtlen kaugtõestamise variandi sobivuses. Samas, ka noorem inimene võib olla mõjutatud või lihtsalt ebapädev. Minu kohustus on kliendiga suheldes veenduda, et vastav tehing on tema enda vaba tahe, tema enda soov, et teda ei mõjutata ega survestata. Videosilla vahendusel on see paljudel juhtudel mõnevõrra keerulisem. Sellest tulenevalt oleks õige, et kaugtõestamisest ei saa notaritele kohustus, notarile võiks jääda võimalus otsustada, kas toimingu saab videosilla vahendusel läbi viia või mitte.

Ehk et kaugtõestamine laiendab küll inimeste võimalusi, aga sellel on ka omad riskid?

Just. See, et tulevikus tehakse väga suur hulk, võib-olla isegi enamik tehinguid videosilla vahendusel, on tõsiasi. Seda põhjusel, et enamik tehinguid tehakse siiski isikute vahel, kes ei ole väga eakad ja kelle tahte välja selgitamine ei ole ülemäära raske. Aga on olemas ka see kontingent, kelle tahet on raskem välja selgitada – lisaks eakatele näiteks inimesed, kelle vahel on erimeelsused, mistõttu on vaja asju rohkem läbi arutada.

Või siis teine näide: toiminguga on otseselt seotud väga palju isikuid (nt kortermaja kõik omanikud). Sel juhul on kaugtõestamine tehnilisest vaatevinklist hea variant, sest raske on leida aega, mis sobib sedavõrd suurele hulgale inimestele füüsiliselt kohaletulemiseks. Kuigi ma esimese hooga ei kujuta ette videosilla vahendusel tehtavat notariaalset toimingut, kus osaleb 20 inimest … Aga ilmselt on see harjutamise ja harjumise küsimus.

Üles