Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

 

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikontseptsiooni – kellele ja mida? ja turundusstrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige konsultatsiooni

 

 

 

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Küsige infot

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast.

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Erki Koht

 

.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) kutsub kogu algava suve jooksul üles märkama ja teavitama ohtlikest ehitistest, mis asuvad kas kodukohas või jäävad suvisel Eestimaal ringi liikudes silma.

TTJA peadirektor Kaur Kajak märkis, et ehitiste ohutuse tagamine vajab suuremat tähelepanu, mistõttu on täna alanud ja kogu suvi kestev teavitus- ja märkamiskampaania väga oluline ettevõtmine. “Me kõik tahame end nii oma kodukohas kui Eestis ringi liikudes turvaliselt tunda. Ehitiste omanikukohustuste korrektne täitmine parandab kõigi inimeste elukvaliteeti ja hoiab ära eluohtlikud olukorrad ja rängad õnnetused. Paraku meil on Eestis suurel hulgal vanu halvas seisukorras ehitisi, mille korrashoiuga ei ole tegeletud, ning nende ohutust tuleb regulaarselt kontrollida. Kutsume kõiki üles märkama ja vajadusel teada andma ohtlikest hoonetest ja muudest rajatistest, nii enese ümber kui suvel ringi liikudes,” tõdes Kajak.

TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Kati Tamtik sõnas, et ehitis on ohtlik, kui see võib põhjustada ohtu inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale. „Hetkel ei oska hinnata, kui palju on Eestis ohtlikke ehitisi, seega on vastava numbri ja ulatuse väljaselgitamine üks TTJA tänavusuvise kaardistamise kampaania eesmärke.“

Ehitise ohutuse eest vastutab seadusest tulenevalt selle omanik, mistõttu TTJA soovib kaardistada ohtlikud ehitised, tuvastada nende omanikud ning kohustada omanikke võtma kasutusele meetmed esmase ohu likvideerimiseks. Kui ehitis ei põhjusta otseselt ohtu, siis nende korrashoiu- ja nõuetele vastavuse järelevalve kuulub kohalike omavalituste pädevusse. Teada ei pea andma endale kuuluvatest hoonetest ning samuti, kui omanik on selge, siis teavitada esmalt võimalikust ohust hoone omanikku.

Ehitised, mille kohta TTJA soovib teavitusi saada, on näiteks järgmised:

  • Varisemistunnustega hooned, müürid, tugiseinad ehk ehitised, mille puhul tekib kahtlus, et need hakkavad varisema, aga ka hooned, mis on juba osaliselt varisenud ja mille uksed-aknad on avatud ning ligipääs hoonesse ei ole takistatud;
  • Ohukahtlusega rõdupiirded või muud hoonete väljaulatuvad osad, mille puhul tundub, et lähiajal võib toimuda varing;
  • Katmata kaevud ja muud sügavad augud, kuhu on oht sisse kukkuda;
  • Nõukogudeaegsed laste mänguväljakud, mida ei ole korrapäraselt hooldatud ning millel võivad olla liiga kitsad redelipulkade vahed või teravad servad või mis on lihtsalt katki;

Muud ohtlikud ehitised, kuhu on kõrvalisel isikul lihtne sattuda ja kus on vigastamise oht (näiteks teravad servad, sh lahtised plekid, katkised klaasid, kõrguses liikumine ilma piireteta, lahtised redelid/trepid vms).

Tamtik lisas, et igal aastal saabub TTJA-le mitukümmend märgukirja lagunevate ehitiste kohta. „Kuna meil on palju nõukogude perioodist jäänud hooneid, mis täna seisavad kasutuseta, siis nende seisukord tõenäoliselt ei lähe aastatega paremaks, vaid pigem ikka halvemaks. TTJA eesmärk on tagada, et sellised ehitised ei muutuks inimestele ja ümbritsevale keskkonnale ohtlikuks.“

Palume kõigil, kes märkavad ohtlikku ehitist, teavitada TTJA-d sellest meiliaadressil ohtlikehitis@ttja.ee või läbi TTJA kodulehe ttja.ee/marka-ohtlikku-ehitist. Lisa teavituse juurde info ehitise asukohast, ohu kirjeldus ning foto(d) ehitisest.

Nordecon AS ja AS Tallinna Sadam sõlmisid lepingu Vanasadama D-terminaliga piirneva välisruumi projekteerimis- ja ehitustöödeks. Koos ümbritseva alaga on ümberkujundatava ala suurus ca 5,2 ha, mis hõlmab endas D-terminali esist, Lootsi kvartali esist ning Reidi teed promenaadiga ühendatavaid alasid. Hankelepingu raames valmib D-terminaliga piirneva avaliku linnaruumi uus liikluskorralduse lahendus ja tehnovõrgud, uus haljastus, uued jalakäijate liikumisteed, katusealused busside ja taksode ootajatele, parkla reisijaid teenindavatele taksodele, lühiajaline parkla sõiduautodele ning uus valgustuslahendus koos välisruumi kujunduselementidega.

Lepingu maksumus on 5,9 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning ehitustööd valmivad 2022. aasta juulis.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2020. aasta konsolideeritud müügitulu oli 296 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 675 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Käesoleva aasta teine kvartal algas Eesti majanduses ootuspäraselt väga tugevate kasvunumbritega. Tööstuses suurenes toodangumaht aastases võrdluses 17%, sealhulgas töötlevas tööstuses 18%, jaekaubanduses oli kasv 23% ja majutusettevõtetes peatus turiste lausa 4,6 korda rohkem, kui möödunud aasta aprillis. Need tegevusalad moodustavad Eestis loodud kogulisandväärtusest ligi veerandi ning 28% hõivatutest.

Kiire kasvu põhjuseks möödunud aasta madal võrdlusbaas

Samas tulid sellised kasvud möödunud aasta aprilli väga madalast võrdlusbaasist, kui pandeemia ja liikumispiirangute mõjul vähenes tööstuse tootmismaht 17%, jaekaubanduses 13% ja majutatud turistide arv 95%. Kuigi tööstuse tugeva kasvu taga oli aprillis baasiefekt, kasvas see sektor 4% ka eelmise kuuga võrreldes. Kui võrrelda ülemöödunud, ehk kriisieelse, aasta aprilliga, siis oli majutatud turiste selle aasta aprillis üle 203 tuhande inimese võrra ehk 78% vähem, tööstuse tootmismaht oli 3% väiksem, kusjuures töötlevas tööstuses ligikaudu sama suur ning jaekaubanduse müügimaht oli 7% suurem.

Tööstuse kindlustunne oli mais 14 aasta kõrgeim

Mais jätkus madala võrdlusbaasi mõju nii majutuses kui ka tööstuses, kuid jaekaubanduses pöördus möödunud aasta mais müügimaht uuesti kasvule ning baasiefekt kadus. Seega peaksime me ka mais nägema tööstuses tugevaid kasvunumbreid. Tööstuse kindlustunne oli mais 14 aasta kõrgeim ning ka jaekaubanduse kindlustunne on tõusnud üle kriisieelse taseme.

Kui 2019. aastal moodustasid siseturistid majutatutest 40%, siis käesoleva aasta aprillis ja sel aastal kokku oli see osakaal ligi 85%. Ka lähiajal sõltuvad Eesti majutusasutused peamiselt kohalikest turistidest. Samas on mitteresidentide mõju Eesti majandusele väga oluline. Kui näiteks 2019. aasta esimeses kvartalis moodustasid mitteresidentide tarbimiskulutused Eesti SKP-st 4%, möödunud aastal 3%, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis oli see osakaal vaid ligi 1%. Rahas väljendatuna tähendab see, et mitteresidendid kulutasid käesoleva aasta esimeses kvartalis 173 miljonit eurot vähem kui kaks aastat tagasi ja 135 miljonit eurot vähem, kui aasta tagasi samas kvartalis.

Töötleva tööstuse kasvu väljavaade on hea

Euroala tööstuse ostujuhtideindeksid, mis kirjeldavad majandusaktiivsust, näitavad teises kvartalis tugeva kasvu jätkumist – see viitab ka välisnõudluse suurenemisele. Juba märtsis kasvas maailma kaubandusmaht aastases võrdluses kümnendiku võrra ning ületas suure varuga pandeemiaeelse taseme. Eestis ja paljudes teistes riikides leevendatakse majanduspiiranguid. Nõudlus ei ole paljudele ettevõtetele enam peamine äritegevust takistav tegur.

Eesti inimeste suurenenud hoiused peidavad endas kuhjunud nõudlust

Aprillis olid majapidamiste hoiused 16% suuremad, kui aasta tagasi. See on 1,4 miljardit eurot ehk ligi 5% selleks aastaks prognoositud SKP-st. Samas ei ole hoiused kaugeltki ühtlaselt jaotunud – 1% suuremaid hoiuseid moodustab 26% ning 10% hoiuseid 71% kogu hoiuste mahust. See näitab, et hoiustest ei maksaks jaekaubanduses tekkivat tarbimisbuumi ülehinnata. Alates käesoleva aasta sügisest saab Eesti majandus aga täiendava rahasüsti pensionireformiga teisest sambast väljavõetavast rahast. Selle suurus on ilma tulumaksuta 3,7% SKP-st. Ajalises võtmes jõuab suurem osa sellest rahast Eesti majandusse käesoleva aasta sügisel ning osa järgmisel aastal.

Üles