Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

 

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikontseptsiooni – kellele ja mida? ja turundusstrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige konsultatsiooni

 

 

 

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Küsige infot

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast.

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Erki Koht

 

.

Äsja Riigikogu poolt vastu võetud võlaõigusseaduse muutmise seadus näeb ette üürilepingu puudutava regulatsiooni muutmist selliselt, et anda pooltele ulatuslikumat lepinguvabadust, pidades samal ajal silmas poolte õigusi tasakaalu.  Seaduse muudatuste jõustumisel tuleb eluruumi üürilepingu sõlmimisel arvestada muuhulgas järgmiste võimaluste ja piirangutega.

Oluliseks muudatuseks on eluruumi üürilepingute puhul senise absoluutse leppetrahvi keelu kaotamine, mis annab üürileandjale õiguse kehtiva kokkuleppe olemasolul nõuda üürnikult mitterahalise kohustuse olulise rikkumise korral leppetrahvi kuni 10% ühe kuu üürist ja kõrvalkuludest iga rikkumise kohta (mitte rohkem kui 20% kuus kokku).

Pooltele antakse võimalus leppida kokku ka viivisemäära või remondikohustuse jaotamise osas (silmas tuleb pidada teatud sisu- ja vorminõuded). Üürileandjal on edaspidi õigus leping üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse ja lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud). Samas üürniku kaitseks on üürileandjale ette nähtud ka ulatuslikumad teavitamiskohustused.

Üüri tõstmise regulatsioon muutub selgemaks – täpsustatakse üürileandja ühepoolse üüri tõstmise alused ja tingimused, üürnikul tekib õigus üüri tõusuga mittenõustumise korral üürilepingu erakorraliselt üles öelda (sellisel juhul välistatakse üüritõus kuni lepingu lõppemiseni) või üüri suuruse vaidlustada ja nõuda selle alandamist. Kui praegu on lubatud üüri tõsta iga kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest, siis tulevikus võib seda teha üks kord aastas.

Üürileandja kindlustunne üüriobjekti säilimise osas tagatakse muudatusega, mis näeb ette võimaluse kokku leppida, et üürnik peab enne üüriobjekti tagastamist kõrvaldama hariliku kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine või kandma sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud. Täpsustatud on ka kõrvalkulusid puudutav regulatsioon, mh lisatud on üürniku kohustus mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid.

Kui Teil tekib seoses eelnevaga küsimusi, võtke julgelt ühendust tallinn@leadell.com

Irina Meldjuk/ LEADELL Pilv Advokaadibüroo jurist

Tallinna linn osaleb koos 20 Euroopa linnaga Bloomberg Philanthropies ja Harvardi ülikooli juhitavas rahvusvahelises programmis, mille eesmärgiks on avalike teenuste innovatsioon ja arendus. Tallinna fookus on seatud detailplaneeringute teenuse kasutajakogemuse parandamisele, mis viib kasutajakesksete lahenduste väljatöötamiseni ja hõlbustab oluliselt teenuse kättesaadavust.

Tallinnast osaleb programmis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ivari Rannama ja linna digiteenistuse direktor Martin Männil. Teenuse disaini juures osalevad programmi väliseksperdid Londoni disainiagentuurist FutureGov ja kümmekond spetsialisti nii Tallinna Strateegiakeskusest kui Linnaplaneerimise Ametist. Protsessi jooksul on kogutud kasutajate tagasisidet ja kaardistatud nende vajadusi ning loodud ja testitud planeeringute registri kasutajavaate prototüüpe. Hetkel ollakse programmiga poole peal ja testitud lahendused peaksid valmima 2021. aasta septembris.

Programmi raames keskendutakse detailplaneeringute protsessi arendamises kolmele aspektile: planeeringu lahenduste ja protsessi kommunikatsiooni parandamine, tagasisidestamise protsessi kvaliteedi tõstmine ning ruumiloome protsessi sidustamine linna suurema pildiga. Linlastele tuntav kasu on see, et neid kaasatakse ruumiplaneerimise juba varases staadiumis ning muudetakse detailplaneeringute mõistmine lihtsamaks.

„Läheneme teenusele linnakodaniku vaatest ja selle nurga alt, et paljudel teenustel on Tallinn tema ainuke teenusepakkuja ning seda olulisem on silmas pidada tema vajadusi,“ selgitab Rannama. „Programmi käigus veendusime, et inimestele läheb linnaruum ja keskkond, kus nad viibivad, väga korda ning mida lähemal on planeeritavad objektid nende kodule, seda suurem on ka nende huvi. Seetõttu on hästi oluline, et info selle kohta, mida linnaruumi planeeritakse, jõuaks linlasteni õigel ajal ja oleks arusaadav.“

Avatud on Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehituse riigihange, mille eesmärk on Viljandi kesklinna rajada 23 000 m² suuruse netopinnaga uus ja innovaatiline tervishoiukompleks 2023. aastaks. Riigihanke viib läbi Riigi Kinnisvara.

Riigihange hõlmab Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustöid, millele on kehtestatud kõrgendatud nõuded ja meditsiinitehnoloogiast tulenevad piirangud.

SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere: „Tegemist on meile üliolulise hoonega ja me loodame leida vastutustundliku ehituspartneri, kes selle hoone meile valmis ehitab. Selle ettevalmistamise protsess on kestnud enam kui kümme aastat. On õige hetk tänada kogukonda selle eest, et nad on meid toetanud ja teiselt poolt poliitikuid, kes on selle projekti toetamisel, ka Viljandi arengu seisukohalt, olnud ühel meelel. Ma tahan tänada kõiki neid inimesi, kes sellesse eri aegadel on panustanud, eriti meie projektimeeskonda ja perearste. Loodan, et selles keerulises ehitusprojektis osalejate arv on võimalikult lai ka rahvusvaheliselt. Sellist nullist ehitatud haiglat ei ole Eesti Vabariigi ajal veel olnud ja see on suur väljakutse ning kogemus ka ehitajaile, mis avab neile kindlasti uusi võimalusi“.

Riigi Kinnisvara projektidirektor Tarmo Mändmets usub, et hankel osalevad mitmed Eesti keskmised ja suuremad ehitusettevõtted, kellest valitakse uuele maakonna haiglale ja tervisekeskusele usaldusväärne ehituspartner. “Projekt on suur ja muljetavaldav, aga Eestis on mitmeid ehitusettevõtteid, kes suudavad selle hästi valmis ehitada,” lisas Mändmets.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka SA Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks. Riigi Kinnisvara ning SA Viljandi Haigla on sõlminud koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle.

„Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitamine“ riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 19. veebruar 2021. Hankedokumendid on leitavavad riigihangete registrist viitenumbriga 231509 ja järgnevalt lingilt: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2759452/general-info.

Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Sotsiaalministeeriumi poolt läbi Tervisekeskuste kaasajastamise meetme.

Üles