Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

 

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikontseptsiooni – kellele ja mida? ja turundusstrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige konsultatsiooni

 

 

 

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Küsige infot

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast.

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Erki Koht

 

.

Hoolimata keerulisest aastast toimus eesti kinnisvaraturul palju märkimisväärseid ostu-müügitehinguid, selgub Uus Maa Ärikinnisvara OÜ poolt koostatud ülevaatest.

Võrreldes varasemate aastate tipptehingute struktuuri on kõige märgatavamaks muutuseks uue segmendi esiletõus, milleks on üürimajad ja hooldekodud. Usume, et selline lääne-euroopalik trend on jätkuv ning ka järgmistel aastatel näeme kalleimate tehingute hulgas just sellise kinnisvara omanikuvahetusi.

Eesti TOP 10 kinnisvaratehingut 2020. aastal

1. Tallinna munitsipaalmajad – 140 miljonit eurot. Tegemist on pikaajaliste üürilepingutega, kvaliteetsed üürnikud ning garanteeritud pikk ja kindel rahavoog. Majad asuvad aadressil Raadiku 8.
2. SEB peahoone Tallinnas Tornimäel – 45.75 miljonit eurot. Tegemist on pika üürilepinguga ning ka stabiilse üürnikuga.
3. K2 ärihoone ja Priisle äripark – 18 miljonit eurot.
4. Endine Danske Panga peahoone Narva maanteel Tallinnas – 10.2 miljonit eurot.
5. Kadaka Metsapargi üürimaja – 10 miljonit eurot.
6. Büroo 31 Tallinna kesklinnas – 8.8 miljonit eurot.
7. Ringtee 65, Tartu – 6.95 miljonit eurot. Tegemist on suurima kinnisvaratehinguga väljaspool Tallinna.
8. Pirita pansionaat – 6.2 miljonit eurot.
9.Veho esindus – 5.46 miljonit eurot.
10. Paljassaare tootmishooned – 5.1 miljonit eurot. Suure potentsiaaliga, perpektiivne arenduspiirkond.

Kristiine on Tallinna üks rohelisemaid ja eriilmelisemaid linnaosasid, kust leiab eest nii kortereid, era- ja ridamaju kui ka esmaklassilise ärikeskkonna, tänu millele on elanikele kodu lähedal tagatud kõik mugavaks eluks vajalikud teenused.

Kesklinna lähedust nautivas Kristiines nähakse jätkuvalt suurt potentsiaali ja uute elukondlike arendusobjektide lisandumine muudab piirkonda aina populaarsemaks ja atraktiivsemaks elukeskkonnaks. Teiste hulgas valmis eelmisel aastal Kristiines privaatne kortermaja Kirsiõis Kristiines (arendaja Favorte OÜ), tänu millele sai linnaosa elukeskkond rikkamaks 22 uue hoolega rajatud kodu võrra.

Ärikinnisvara poolelt uueneb jõudsalt Laki tänava piirkond, kuhu on viimaste aastate jooksul lisandunud hulgaliselt nii uut ja kui ka renoveeritud äripinda. Uusi arenguid jätkub ka lähitulevikku – järgmise paari aasta jooksul pikendatakse Laki tänava läänepoolse ärihoonete fronti Kristiine linnaosa piirini ja Favorte OÜ rajab sinna uue Lucky 4 ärikvartali (). Esimese ärihoone ehitus on alanud ja kolmekorruseline müügi- ja büroopindadest koosnev Laki 4 ärimaja valmib juba käesoleva aasta III kvartalis.

Järgnevalt kirjeldab Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe, mis ootab lähiaastatel tallinlastele armsaks saanud piirkonda ees ja milline on linnaosa valitsuse visioon Kristiine väärtuse hoidmiseks ja kasvatamiseks.

Millised Kristiine infrastruktuuri täiustavad projektid on lähitulevikus kavas ellu viia?

Eesootavatest infrastruktuuri projektidest suurimad on kahtlemata seotud teedega: Paldiski maantee rekonstrueerimine (lõigul raudteest Hipodroomi ristmikuni), Tondi raudtee ülesõidu kahetasandiliseks ehitamine ning Tulika tänava, Linnu tee ja Rahumäe tee rekonstrueerimine. Iga suurema teeobjekti ümber ehitamisega kaasneb ka kergliiklustee rajamine. Täiendavalt on peagi plaanis rajada veel Tervise tänava pikendusel üle raudtee kulgev kergliiklustee ning Endla tänava ja Paldiski maantee vahelist raudteeviadukti lõiku läbivad kergliiklustee tunnelid, mis loovad uue hea ühendustee kesklinnaga. Teeobjektide rajamisel peame kõige olulisemaks liiklejate turvalisust, aga ka muid mugavusi ning rohelise elukeskkonna säilitamist.

Kindlasti jätkub linnaosa parkide arendamine, uute mängu- ja spordiväljakute ehitamine. Uudse suunana oleme võtnud noortele suunatud rajatiste ehitamise, juba sellel suvel valmib street workout väljak Paldiski maantee ja Endla tänava vahele jäävas Lille asumis. Järge on ootamas skatepark Tildri tänavale. Igal aastal lisanduvad Kristiinesse uued pingid ja prügikastid, uuendame olemasolevaid välitreeningväljakuid, paigaldame välipinksilaudu ja muud uudset õuemööblit, korrastame parke ja mänguväljakuid.

Ühiskondlikest hoonetest on plaanis lähiaastatel Eesti vanima ja suurima huvikooli – huvikeskus „KULLO“ uue hoone ehitamine. Päevakorras on Tallinna Kristiine Lasteaia (Rästa põik 3) ja Vindi lasteaia (Vindi tn 3) olemasolevate majade lammutamine ja nende asemele uute kaasaegsetele nõuetele vastavate lasteaiahoonete ehitamine. Ideid on palju, kuid nendest on veel vara rääkida.

Kokkuvõttes teeme tööd selle nimel, et hoida üheskoos Kristiine rohelust ja linnaosa väärtust! Tulevikku vaadates soovin, et järgmistel aastatel laiendaksime veelgi kergliiklusteede võrgustikku, panustaksime senisest rohkem heakorda, treening- ja mänguväljakutesse ning teede rekonstrueerimisse.

Kuhu ootate uusi ettevõtteid ja töökohti?

Kristiine linnaosa soodne asukoht linnasüdame ja raudtee läheduses on heaks eelduseks, et inimestel on mugav liikuda nii Tallinna kui Harjumaa piires tervikuna. See tagab selle, et töökohad on kodu lähedal ja kättesaadavad. Linnaosas on kindlad piirkonnad, kuhu on kogunenud ettevõtlus- ja tootmisalane tegevus (Mustamäe tee läänepoolne Kadaka-Laki tänava piirkond) ning äri- ja teeninduspindadega Mustamäe tee äärne, osaliselt ka Sõprust puiestee, Paldiski maantee, Tammsaare tee ja Nõmme tee äärne ala.

Millistes piirkondades näete lähitulevikus ette elanike hulga kasvu?

Kristiine linnaosa vanem piirkond – Lilleküla asum – on suuremalt jaolt hoonestatud. Elanikkonna kasvu näeme eelkõige Tondi ja Järve piirkonnas, kus mitmed suuremad arendusprojektid on juba töös ning mitu projekteerimisfaasis. Uuematest elamupiirkondadest on valmimas Kristiine City (Pro Kapital), Lõvirahu Kodud Kristiines (Astlanda) ja Järve Tornid (TTP).

Inimeste huvi Kristiine kui mõnusa elukeskkonnaga kesklinnalähedase linnaosa vastu on jätkuvalt suur. Kristiine elanike rahulolu on hea, kuid linnaosa üheks strateegiliseks eesmärgiks on rahulolu taseme tõstmine tasemele väga hea. Teeme igapäevaselt tööd selle nimel, et kõigil oleks siin mõnus elada ja ringi liikuda.

Rahandusministeerium koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega kuulutas veebruari alguses välja Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu konsultatsioonihanke.

Välja kuulutatud rahvusvahelise hankega soovitakse leida teenuse osutaja, kes konsulteerib rahandusministeeriumit Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu planeeringu lähteseisukohtade, asjakohaste mõjude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse, planeeringu läbiviimiseks vajalike uuringute ja analüüside loetelu ning eskiisprojektiga seonduvas.

Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on võimaliku püsiühenduse loomine pikaajaline, põhjalik ja mastaapne protsess. „Suure väina püsiühenduse projekt avaldab mõju nii kohalikul kui riiklikul tasemel ning nõuab mitmekülgset koostööd. Seepärast kaasame nende nõu ja jõu, kel on analoogsete projektide puhul laialdased teadmised ja kogemused,“ selgitas Aab.

Hankele oodatakse pakkumusi 8. märtsini, võitjaga sõlmitakse aastane töövõtuleping konsultatsiooniteenuse osutamiseks. Hanke tulemusena peaksid valmima eriplaneeringu lähteseisukohad, asjakohaste mõjude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu, vajalike uuringute loetelu ning püsiühenduse eskiisprojekti lähteülesanne.

Riigi eriplaneering on algatatud Vabariigi Valitsuse 18.06.2020 korraldusega nr 213 ning selle eesmärk on kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Planeeringuala (PDF) paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumil ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumil. Merealal hõlmab planeeringuala osa Suurest väinast, kogu ala suurus on kokku 9200 ha.

Muhumaa ja mandri vahele püsiühenduse loomise sihipärasem protsess sai alguse 1997. aastal, mil Saare maavanem moodustas komisjoni teadus- ja tasuvusuuringute kavandamiseks. Püsiühenduse kavandamine on täna ära toodud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“, samuti on silla- ja tunnelivariandi alternatiivid kajastatud riigihalduse ministri kehtestatud Lääne ja Saare maakondade planeeringutes. Püsiühenduse terviklikuks planeerimiseks on  vajalik koostada riigi eriplaneering.

Üles