Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

 

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikontseptsiooni – kellele ja mida? ja turundusstrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige konsultatsiooni

 

 

 

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Küsige infot

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast.

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Erki Koht

 

.

RMK lisas avalikule metsatööde kaardile riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga alad, mille paiknemine looduses on kohaliku kogukonnaga kokku lepitud ja kinnitatud.

„Nagu nimigi viitab on kõrgendatud avaliku huviga ala metsade majandamise vastu inimestel keskmisest suurem huvi. Nii saidki kogukondadega kokku lepitud KAH-alad kaardile kantud, et inimesed saaksid nende paiknemisest parema ülevaate,“ ütles RMK peametsaülem Andres Sepp ja täpsustas, et kaardil kuvatud KAH-alade piirid on paigas, kuid metsa majandamisviisi, aja ja ulatuse üle mõnel pool arutelud veel kestavad.

KAH-alade nägemiseks tuleb avada RMK metsatööde kaart ja sisse lülida valik „KAH-alad“. Seejärel näeb kaardil alasid kogu Eesti ulatuses ja kaarti suurendades on võimalik uurida täpsemalt huvipakkuvat kohta. Ühtlasi saab lisainfot, millised eraldised alale jäävad, milline mets neil kasvab ning kas ja millised metsatööd on KAH-alal plaanis. Sealjuures on kaardil näha vaid kehtivate raieteatistega uuendus- ja harvendusraiealad.

Kaugemas tulevikus planeeritud raied, millele raieteatist veel ei ole, on kirjeldatud KAH-ala pikaajalises metsa majandamise kavas. Kümneks aastaks koostatud metsa majandamise kavu tutvustab RMK enne kinnitamist kohalikule kogukonnale avalikul arutelul. Senini valminud kavu saab lugeda RMK kodulehel.

Praeguseks on metsatööde kaardi uuele kaardikihile kantud üle Eesti ligi 130 KAH-ala kokku 18 000 hektaril. Kõrgendatud avaliku huviga alade puhul on lihtsustatult öeldes tegu metsadega, mis on kohalikele armsad, näiteks asumilähedased metsad, kus inimesed armastavad jalutada ja sporti teha.

RMK metsatööde kaart on kõigile soovijaile kättesaadav RMK kodulehel: https://www.rmk.ee/metsatoode-kaart

Kaart valmis koostöös Maa-ametiga.

Ülemiste Citys algab ärilinnaku kalleima büroohoone ehitus, kus eesmärgiks talentidele innustava töökeskkonna loomisse investeerida uudseid, pilkupüüdvaid ja ka emotsionaalseid lahendusi.  

Detsembri alguses lüüakse Ülemiste City lennujaamaga külgnevas osas kopp maasse, et alustada Alma Tominga nimelise ärimaja ehitust. 2022. aasta lõpus uksed avav büroohoone kannab arendaja Mainor Ülemiste nägemuses kaugelt suuremaid väärtusi kui pelgalt üks moodne ehitis paljude omataoliste hulgas. Üle 30 miljoni euro küündiv investeering tähistab linnaku suurimat büroohoone projekti.

„Iga inimene soovib praktilisuse kõrval saada igapäevatööst emotsionaalse naudingu. Nii on ta õnnelikum, tulemuslikum ja tervem, jaksab ja naeratab rohkem. Seda hoonet rätsepatööna seest väljapoole kavandades lähtusime kohati otsustest, mida tavaline Exceli tabel ära ei põhjenda. Uudishimu luua töökeskkond, kuhu ka kodukontorist tagasi kibeletaks, oli lihtsalt nii suur,“ lausus naljatledes Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak.

„Julgen väita, et Eestis ei ole ühegi hoone rajamisele sel moel lähenetud. Võtsime inimese tervist fookusesse tõstva arhitektuurse idee väljapakkumisega paraja riski. Heameel tõdeda, et Mainor Ülemiste usk ja julgus meie nägemusega haakus,“ sõnas rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel võitjaks osutunud arhitektuuribüroo PLUSS partner Indrek Allmann.

Alma Tomingas oli farmatseut ja Eesti esimene naisprofessor, kes pani siinmail aluse ravimtaimede viljelemisele. Tema tööst inspireeritud üle 20 000 ruutmeetri suuruse ärimaja idee autor ja peaprojekteerija on Arhitektuuribüroo PLUSS, ehitajad NOBE ja Nordecon konsortsium.

“Me naudime arhitektuurselt silmapaistvate ja eriliste hoonete ehitamist! Alma Tominga maja pole lihtsalt koht, kus tööl käia – see on keskkond, kus inimesed tahavad olla ja kohtuda. Hindan kõrgelt Mainor Ülemiste innovaatilist ja loomingulist lähenemist äripindade arendusele. NOBE-le omaselt lubame, et hoone valmib nobedalt planeeritud tähtajaks,” lausus NOBE juhatuse esimees Mait Rõõmusaar.

Tulevikubüroo, mis kaitseb tervist ja keskkonda

Allmann märkis, et eraldi tähelepanu on pööratud töötajate loovust tõstavatele ruumilahendustele. „Olgu selleks sise- ja välisruumi vahelist piiri nihutav suur rõdudega siseaatrium, neljameetrine kosk või interaktiivne mets, kuhu loodud troopilises mikrokliimas mõnus kolleegidega kohtuda ja kaamose vastu võidelda.“

Võidutöö tegi eriliseks viis, kuidas keskkonna ja töötajate tervise kaitsmisele läheneti ja need lahendati. „Tänapäevastes büroohoonetes pahatihti tekkivad tervisemured on meile kõigile teada. Peamiselt tulenevad need vähesest välisvalgusest ja liigsest õhu kuivusest,“ selgitas Allmann.

Korruste planeerimisel on lähtutud funktsionaalsusest, mis lubab pindasid vastavalt rentniku soovile hõlpsalt ümber kohandada. Ühest kavandatud korrusest loobumine oli samas emotsionaalne otsus – selle arvelt tulevad hoone 11 korrust kõrgemad, avaramad ning valgus- ja õhuküllasemad.

Läbi kahe korruse kõrguvas troopikaaias küündib õhuniiskuse tase 80% ja temperatuur 28 kraadini. „Troopikasse paigaldatavad nn. pesad pakuvad suurepärase võimaluse sotsialiseerumiseks ja tiimidele välkkoosolekute pidamiseks. Aga ka üksinda silmad sulgedes saab ette võtta lõõgastava reisi Põhjamaa kargusest troopilisele Bali saarele. Meie nägemuses üks tulevikubüroo just selline olla võikski,“ tõi Nõlvak välja.

Abilinnapea: igati rohepealinna vääriline kontseptsioon

“Ülemiste piirkond on tuleviku Tallinna värav. Alates 2006. aastast on Tallinn võtnud suuna roheliseks pealinnaks kasvamisele, mis tähendab säästlikkust ja loodussõbralikkust igas valdkonnas. Linna keskkond peab olema roheline nii väljast kui seest ning sestap on Alma Tominga maja kontseptsioon igati rohepealinna vääriline,” lausus Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.  

Hoonele on omistatud energia- ja keskkonnasäästlikkuse LEED® kuldsertifikaat, paigaldatakse päikesepaneelid ning linnakus esimene kaugkütte- ja jahutuse süsteem.

“Ülemiste City paistab linnaku äri- ja elukeskkonna arendamisel silma erakordse põhjalikkuse ja ambitsioonikusega. Julgus ja tahe ehitada tuleviku linna muudab iga linnakus asuva objekti unikaalseks ja isiklikuks, sest iga projekti keskmes on hoone kasutajad, nende vajadused ja ootused. Alma Tominga maja on ehitustehniliselt keerukas ning mul on hea meel, et saame selle ehitusel panna Nordeconi kontsernist välja suisa kaks tugevat tegijat,” lisas Nordecon ASi juhatuse esimees Gerd Müller. 

Ülemiste City on innovaatiline ja kiirelt kasvav linnak, mis pakub parimat töö-, elu- ja arengukeskkonda enam kui 12 000 talendile ja pooletuhandele ettevõttele. Büroopindade vahetus läheduses asuvad koolid, tervisekeskus, poed, söögikohad ja spordiklubid.

Saatsime minister Aabile ettepaneku kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmiseks, millega soovime omanike vabastamist linnateede talvisest hooldusest.

Lugupeetud minister Jaak Aab

Rahandusministeerium tegeleb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ettevalmistamisega ning lõppenud on eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine. Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistu Liit on kinnisvaraomanike huve esindavad  vabaühendused. Meie poole pöörduvad sageli omanikud ja ühistud, kes on hädas kohaliku omavalitsuse poolt pandud koormiste täitmisega. Nimelt võib kohalik omavalitsus kehtestada heakorraeeskirjade täitmise tagamiseks isikutele koormiseid, sh  võib kehtestada isikutele nende valduses oleva kinnistu ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. EhS §97 lg 6 sätestab selle koormise juba otsese kohustusena –  asulas on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Ehitusseadustiku säte ei võimalda kohalikul omavalitsusel enam isegi koormise kehtestamist kaaluda. Juhime tähelepanu, et Riigikogule esitatud EhS eelnõus vastav säte puudus ja see lisati eelnõule omavalitsuste lobitöö tulemusena parlamendi menetluse käigus, mistõttu on see näide halvast seadusloomest, kuna seda kohustust ei ole omanikega läbi arutatud.

Kõnniteede korrashoiu ja libedustõrje koormise ülemäärasuse osas on omanikud pöördunud ka õiguskantsleri poole. Näiteks pöördus õiguskantsleri poole pöördus Pärnu linna elanik, kelle sõnul ei suuda ta oma kõrge ea, halva tervise, majandusliku olukorra jm asjaolude tõttu hoolitseda heakorra eest oma kinnistuga vahetult piirneval linna maal (200 m2 ). Ta palus linnal end koormise täitmisest vabastada, kuid linn keeldus ja pakkus välja, et isik tasub 1080 eurot aastas heakorraettevõttele. Eaka kinnistu omaniku pension oli veidi üle 400 euro kuus. Õiguskantsler jõudis seisukohale, et KOKS  sätetest ei tulene, et  omavalitsus peab üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks koormise kehtestama. Kohalikul omavalitsusel on võimalik valida mitmete lahenduste vahel. Kui kohalik omavalitsus kehtestab koormise, siis peab ta arvestama sellega kaasneva põhiõiguste riive proportsionaalsust. Isiku põhiõiguste (omandipõhiõiguse ja üldist vabaduspõhiõiguse – PS § 32 lg-d 1-3 ja § 19 lg 1; vt ka RKPJKo 14.06.2011, 3-4-1-13-11, p 40) ülemäärast piiramist koormise täitmisel aitab ära hoida volikogu kehtestatavate regulatsioonide paindlikkus. Volikogu saab koormist reguleerivas määruses lubada teha isikule koormise täitmisel soodustusi või vabastada ta koormise täitmisest. Konkreetsel juhul ei pruugi turusituatsioonist lähtumine hoida ära isiku põhiõiguste ülemäärast piiramist. Oluline on vältida võimalust, inimene peab hakkama koormise täitmiseks taotlema sotsiaaltoetust. Vt õiguskantsleri kiri Pärnu linnavolikogule 18.05.2020 nr 6-1/200404/2002883.

Kinnisasja omanike suhtes avalike koormiste kehtestamine pärineb 1864.a Balti Eraseadusest ja on sealt kandunud tänasesse õiguskorda Eesti taasiseseisvumisel. Leiame, et 21. sajandil ei peaks avaliku võimu teostamisel enam kasutama sunnitöö vahendeid. Nii nagu talumehed ei pea enam täitma küüdikohustust või ülal pidama vallavaeseid, ei pea ka kinnistuomanikud hooldama kohalikule omavalitsusele kuuluvaid kõnniteid. Hobutranspordi, aurumasinate ja kojameeste ajastust oleme jõudnud tänapäeva, kus kaasaegne teehooldustehnika võimaldab kiirelt ja tõhusalt omavalitsusel ise oma teid hooldada tagades ka teehoolduse ühtse taseme. Omanikud on samuti kohaliku omavalitsuse maksumaksjad ja võõra vara hoolduskohustuse nende õlule panemine on ebaõiglane. Omanikul on kohustus lumesaju korral omavalitsuse teed hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta ka lumesaju korral tööle minna, omanik peab avalike teede hooldamiseks oma kulul soetama ka sõelmeid ja koristustehnikat või palkama selleks tööjõudu, sisuliselt  ei saa omanik lumesaju kartuses sõita talvel puhkusele. Kurioosumina lükkab omaniku poolt hooldatud teele taas lume tagasi põhiteed hooldav lumesahk.

Veelüks näide. Tallinna linn plaanib luua linna heakorraüksuse, mille üheks ülesandeks oleks pakkuda tasulist teenust omanikele, kes ei soovi ise linnale kuuluvate teeala korrashoiuga tegeleda. Absurdne on olukord, kus omavalitsus kohustab omanikku hooldama linnateid,  linn pakub omanikule, et me võime ise oma teed korras hoida, aga teie makse selle eest, et linn ise oma vara hooldab.

Teeme ettepaneku, et KOKS muutmise käigus  analüüsitakse läbi ka seaduse §36 rakenduspraktika ja selle normi sobivus kaasaegsesse õiguskorda. Analüüsida tuleks ka teiste Põhjala riikide kogemust talvise kõnniteehoolduse korraldamisel. Omanikud ja ühistud võivad tulla kohalikule omavalitsusel appi linnateede hooldamisel oma krundi piiri ääres, kuid selle eest tuleb omanikule tasuda ka hüvitist.

Lugupidamisega

Priidu Pärna

Eesti Omanike Keskliidu esimees

Urmas Mardi

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige

Üles