Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

 

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikontseptsiooni – kellele ja mida? ja turundusstrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige konsultatsiooni

 

 

 

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Küsige infot

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast.

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Erki Koht

 

.

Tallinna linnavalitsus algatas Kreutzwaldi 14 ja Gonsiori 21 krundi ja lähiala planeeringu, mille eesmärk on anda ehitusõigus rahvusringhäälingu uue telemaja rajamiseks.

„Koostatava planeeringuga on kavas ühendada Kreutzwaldi 14 ja Gonsiori 21 krundid ja lubada ehitada uue ja vana raadiomaja vahele kuni kuue maapealse ja kahe maa-aluse korrusega uus telemaja. Detailplaneeringu algatamist taotles mullu aprillis Eesti Rahvusringhääling,“ ütles Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.

Detailplaneeringu algatamine võimaldab alustada planeeringu koostamisega. Pärast algatamist on võimalik kõigil huvitatutel esitada oma arvamusi kavandatava planeeringu kohta. Planeeringu koostab erialase ettevalmistusega planeerija koostöös ala elanike, kinnistute omanike ja puudutatud isikutega, kuid koostamisse kaasatakse kõik selleks soovi avaldanud isikud.

Detailplaneeringu linnaehitusliku idee aluseks on 2018.–2019. aastal läbi viidud ideekonkursi võitnud Kadarik Tüür Arhitektid OÜ töö „Roheline lina”.

Planeeritavale alale jäävatel kinnistutel paikneb praegu rahvusringhäälingu kasutatav kümnekorruseline uus raadiomaja ja viiekorruseline vana raadiomaja, mis on praegu tuntud ka kui uudistemajana. Hooned on omavahel ühendatud galeriiga.

Rahvusringhäälingu hoonekompleks paikneb kvartalis, mille eriilmelised hooned on eri ajajärkudel ehitatud ning erineva kasutusotstarbega. Raua põigu, Raua tänava ja Kreutzwaldi tänava äärde jäävad traditsioonilisel, perimetraalsel hoonestusviisil ehitatud elamud või äriruumidega elamud.

Uus raadiomaja kvartali lõunaosas, mis valmis 1972. aastal, on ehitatud modernistlikest linnaehituslikest põhimõtetest lähtuvalt. Hoone on linnaruumiline dominant, mis rõhutab oma kõrguse, kuju ja paiknemisega Gonsiori ja Kreutzwaldi tänava ristumist linnaruumis. Gonsiori 21 kinnistul asuv uus raadiomaja tunnistati 1997. aastal kultuuriministri määrusega arhitektuurimälestiseks.

Planeeritava alaga piirneb Raua 6 kinnistu Tallinna 21. Kooli õppehoone ja staadioniga. Kreutzwaldi tänava vastasküljel paiknevad 1920.–1930. aastatel kinnisel hoonestusviisil ehitatud elamud. Teisel pool Gonsiori tänavat asub Politseipark. Uue raadiomaja suhtes diagonaalis üle Kreutzwaldi tänava ja Gonsiori tänava ristmiku jääb Hiltoni hotell.

Planeeringu senise menetluse dokumendid on avaldatud Tallinna Planeeringute Registris: https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP045040

Tallinna Linnavalitsus käivitab Euroopa Komisjoni seisukohale tuginedes lähiajal tegevusplaani, kuidas Linnahalli ja selle ümbruse kordategemisega edasi minnakse. Euroopa Komisjon ei näe linnahalli äriplaani kohaste investeeringute tegemises vastuolu riigiabi reeglistikuga.

„Tallinna jaoks on see loomulikult hea uudis, mis võimaldab meil varasemad tegevusplaanid üle vaadata ja edasi minna Linnahalli projekteerimise lähteülesande ettevalmistustega. Linnahalli ja selle ümbruse korda tegemine on meie jaoks jätkuvalt prioriteet. Soovime taastada kontserdisaali ja luua kaasaegse rahvusvahelise konverentsikeskuse. Üheks eesmärgiks on ka mereäärse ala avamine linlastele,“ ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Linnapea sõnul viiakse läbi ka turu-uuring, et välja selgitada võimalused erasektori koostööpartnerite ja kaasfinantseerimise leidmiseks. „Hea meel on selle üle, et jätkasime riigiabi loa menetlusega ka pärast koostööleppe sõlmimist Tallinki ja Infortariga. Koostööd alustades ei kujutanud keegi ette Covid-19 pandeemiat, rääkimata selle mõjudest turismisektorile, mis selle koostööleppe realiseerimiselt kahjuks enam ei toeta. Nii suurte projektide puhul on varuvariandid alati mõistlikud, seetõttu mõtleme ka praegu erinevatele võimalustele,“ nentis Kõlvart.

Kõlvarti sõnul tuleb Linnahalli korda tegemiseks otsida erinevaid võimalusi ka seetõttu, et selge ei ole Tallinna Haigla perspektiiv ning linnapoolse investeeringu maht. „Peame kõiki suuri linna projekte hindama linnaeelarve valguses ning arvestades ka teisi suurprojekte. Iga suure projekti puhul peame vaatama, kuidas leida vajadusel täiendavaid finantseerimisallikaid,“ sõnas Kõlvart.

2017. aastal kehtestati Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering, mis võimaldab linnahalli ja selle lähiala väljaehitamist kultuuri- ja konverentsikeskuseks.2017. aastal valmis linnahalli projekteerimise lähteülesanne. Seejärel protsess peatus, kuna selgus vajadus läbida riigiabi protseduurid. Tallinna linnakantselei esitas 2018 aprillis Euroopa Komisjonile riigiabi eel-teatise küsimaks, kas linnahalli investeeringute tegemisele avalikest vahenditest kohaldub riigiabi reeglistik.

Linnahall projekteeriti ja ehitati aastatel 1975-1980. Linnahall valmis Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks. 2009 detsembris suleti. 2016 tehti hoonele ekspertiis, mis leidis, et konstruktsioon on suhteliselt heas korras. Halvas olukorras on dolomiidist välisvooderdis.

Hoone ehitusalune pind on 39 422 m2, suletud netopind on 37 221 m2, ehitisel on kolm maapealset ja kaks maa-alust korrust.

Eesti Pank toob värskes finantsstabiilsuse ülevaates välja, et Eesti eluasemeturg on vastupidiselt tavalisele kriisiolukorrale praegu aktiivne. Kuna uusi kortereid on arendajatel pakkuda tavapärasest vähem, siis juhul kui kinnisvarasse soovitakse investeerida nii inimeste kriisi ajal kasvanud sääste kui sügisel teisest pensionisambast väljuvat raha, võib kinnisvaraturg üle kuumeneda. Kui kinnisvarahinnad ja majapidamiste võlakoormus peaksid väga kiiresti kasvama hakkama, siis on keskpank valmis karmistama eluasemelaenude andmise nõudeid.

Eesti Panga hinnangul on tänavu kevadel finantssektori toimimist ohustavad riskid suured, kuid ettevõtted ja eraisikud on seni hästi toime tulnud oma rahaliste kohustustega. Finantsstabiilsuse riske vähendab tugev pangandussektor, mis on hästi kapitaliseeritud ja kasumlik. See aitab pankadel tulla toime laenukahjumitega ja on võimaldanud kriisiperioodil pakkuda ettevõtetele ja majapidamistele laene.  Pole aga välistatud, et kui viiruse levik ei taandu ja piirangud peaksid veel kaua kestma, siis jõuavad raskused mitmesse olulisse majandussektorisse. Eesti Panga hinnangul on pangad suutelised ettevõtteid ja majapidamisi toetama ka hetkel oodatavast märksa negatiivsema majandusstsenaariumi korral.

Kinnisvaraturg on vaatamata kriisile praegu väga aktiivne seetõttu, et ostuhuvi toetab enamikes majandussektorites toimuv palgakasv ja majapidamiste hoiuste kiire kasv. Kuigi hetkel Eesti Pank kinnisvaraturul suuri probleeme ei näe, siis ettevaates riskid kasvavad, et kinnisvarahinnad hakkavad kiiresti kasvama. Kiiret hinnatõusu võivad põhjustada mitmete tegurite koosmõju: koroonaviirus saadakse kontrolli alla ja piirangud kaovad, inimeste kindlustunne kasvab, keskpankade rahapoliitikast tingitud odav laenuraha, pankade soov pakkuda soodsalt laene ning asjaolu, et sügisel võetakse teisest pensionisambast välja enam kui miljard eurot.

Kui suur osa teisest sambast väljavõetavast rahast peaks minema  korraga senisest suurema eluasemelaenu sissemaksuks, võimendaks see veelgi laenurahaga kinnisvarasse tehtavat investeeringut. Kinnisvarabuumis ei pruugi inimesed oma laenuteenindamise võimet ja investeeringu tegelikku väärtust õigesti hinnata. Selline kinnisvarabuum oli Eestis umbes 15 aastat tagasi, mil kinnisvaraturul tekkis ajutine hinnamull ja majapidamiste võlakoormus kasvas hüppeliselt.

Kui kinnisvarahinnad peaksid väga kiiresti kasvama hakkama ja sellega koos ka majapidamiste võlakoormus, siis on Eesti Pank valmis karmistama eluasemelaenude andmise nõudeid. Eesti Pank on kehtestanud eluasemelaenude andmisele nõuded, mille eesmärk on vältida laenubuumi ning kaitsta majapidamisi ja laenuandjaid liialt suure riski võtmise eest. Hetkel võib vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud reeglitele laenu anda kuni 85% laenu tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ja laenumaksed ei tohiks ületada 50% laenuvõtja sissetulekust.

Kui aga eluasemelaenu käendab KredEx, siis erandina võivad pangad anda praegu laenu kuni 90% tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest. KredExi käenduse kasutamine sissemakse vähendamiseks on viimase aastaga hoogsalt kasvanud. Uute eluasemelaenude mahust anti eelmise aasta kevadel 12% ja tänavu kevadel juba 18% nii, et KredExi käenduse abil oli sissemakse väiksem kui 15%. Kui käenduste aktiivsema kasutamise tulemusel kasvab oluliselt nõudlus kinnisvara järele ja koos sellega hinnad, siis võib hoopis eluaseme soetamise kättesaadavus väheneda.  Keskpanga hinnangul tuleks põhjalikult hinnata, kui laialdaselt riik KredExi kaudu käendust pakub.

Üles