Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

 

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikontseptsiooni – kellele ja mida? ja turundusstrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige konsultatsiooni

 

 

 

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Küsige infot

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast.

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Erki Koht

 

.

Kinnisvaraturg on viimaste kuudega omandanud buumilähedased tunnused. Madal pakkumine pole suure nõudlusega jaksanud veel kaasa tulla ning seetõttu näeme müügiaktiivsust ja hinnakasvu, millest pool aastat tagasi oleks olnud raske isegi unistada.

Selle aasta jooksul me aktiivsuse langust tõenäoliselt ei näe, kuna sügisel on turule tulemas ka II pensionisambast välja võetud raha. Küll aga võib tänane, majanduslikku ja tervislikku olukorda arvesse võttes liigagi hea konjunktuur mõjutada negatiivselt järgmiste aastate tegutsemisjanu.

Nõudlus ületab pakkumist

Aktiivsus on kõrge praktiliselt igal pool – nii korterite, majade kui kruntide turul, nii Tallinnas ja kaugemal. Mõningane leevendus on siiski saabunud – võrreldes veebruariga kasvas nii Tallinnas kui Tartus korterite müügipakkumine, jäädes siiski Tallinnas võrreldes aastataguse ajaga enam kui 1000 korteri võrra väiksemaks. Aasta esimeses kvartalis tuli Tallinnas turule ligi 950 uut korterit, mis oli suurim tulemus pärast 2018. aasta II kvartalit ning uute korterite pakkumine lähenes 3500le ehk väga heale pakkumismahule.

Selle „nullis“ aga ära väga kõrge aktiivsus, kuna kvartali jooksul müüdi üle 1200 uue korteri, mis oli kümnendi parim tulemus ning jätab pakkumismahud ka lähiajal pigem keskmisest madalamaks.

Müüdud korterite hulk läheneb tipule

Märtsis sõlmiti esialgsete tulemuste põhjal ligi 2350 korteritehingut – viimati oli nii kõrge aktiivsus buumiajal, kui 2007. aasta mais vahetas omanikku 2411 korterit. Kõrgest aktiivsusest andis märku juba eelmise aasta lõpp, kui neljal kuul järjest sõlmiti üle 2000 tehingu, ent võrreldes eelmise aasta märtsiga sõlmiti üle 500 tehingu rohkem. Aasta esimese kvartali jooksul on sõlmitud vähemalt 6057 korteritehingut, mida on 8,2% enam kui eelmise aasta esimeses kvartalis.

Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga langes tehingute arv vaid kolmes maakonnas (sealhulgas Lääne maakonnas 15 võrra), mille taga oli pakkumise, mitte nõudluse langus. Tartumaal sõlmiti aga 242 tehingut (+38,2%), Harjumaal 115 tehingut (+3,7%) ja Ida-Virumaal 49 tehingut (+8,5%) enam.

Korteritehingute mediaanhind ei olnud siiski rekordiline, ent ületas viiendat kuud järjest 1500 €/m2 piiri (esialgselt 1587 €/m2). Võrreldes aastataguse ajaga suurenes müüdud korterite mediaanhind I kvartalis 4,7% võrra. Tehingute mediaanhind langes vaid neljas maakonnas, samas kui Tartumaal suurenes näitaja uusarenduste mahu kasvu tõttu 18,5%, Ida-Virumaal koguni 20%, samas kui Harjumaal 4% ja Pärnumaal 0,7% võrra.

Linnades võimutsevad uusarendused

Märtsis müüdi Tallinnas üle 1000 korteri. Viimati ületati see piir 2007. aasta mais. Tehingute mediaanhind ulatus viiendat kuud järjest üle 2100 €/m2. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on müüdud korterite arv suurenenud 12,9% ja mediaanhind 7,8%.

Tartus sõlmiti esialgseil andmeil veidi üle 200 korteritehingu (arv on hetkel veel muutumises), mille mediaanhind oli taas ligi 1800 €/m2. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes on Tartu turg aktiivse uusarendusturu tõttu väga kiirelt kasvanud – tehingute arv 44% ja tehingute mediaanhind 20,5%.

Aktiivne oli turg ka Narvas ja Pärnus, kus sõlmiti ligi 90 korteritehingut. Kui Pärnu turg püsib eelmise aasta arvude juures, siis Narvas on tehingute arv suurenenud üle 10% ja müüdud korterite mediaanhind 4,7%.

Väikelinnadest on turg eelmise aasta I kvartaliga võrreldes enim kasvanud Rakveres (+9 tehingut) ja Viljandis (+18 tehingut), kus on ka küllaltki aktiivne uusarendusturg. Seetõttu on näiteks Rakveres müüdud korterite mediaanhind võrreldes eelmise aasta I kvartaliga kasvanud üle 200 €/m2 võrra (728→931 €/m2).

Õitseb ka eramuturg

Üksikelamutega sõlmiti märtsis üle 300 tehingu (esialgselt 315), mis on varasemate kuude müüke kõrvale pannes väga hea tulemus, kuna näiteks eelmisel aastal ületati 300 tehingu piir vaid kahel korral. Pannes siia kõrvale 79 suvilatehingut, saame ligi 400 eramu- ja suvilatehingut. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on juba sõlmitud üle 200 tehingu rohkem.

Kui hoonestamata elamumaa turul on reeglina väga hea tulemus üle 300 tehingu kuus, siis märtsis sõlmiti esialgsetel andmetel koguni 565 müüki ning jällegi peab tõdema, et viimati jõuti samasuguste arvudeni 2006. aastal.

Koroonapandeemial on olnud laastav mõju turismisektorile, jättes miljonid inimesed üle maailma oma kodudesse. Majutusettevõtete statistika järgi peatus eelmisel aastal kõigis kolmes Balti riigis ligi poole vähem turiste kui aasta varem – Eestis 48%, Lätis 49% ning Leedus 46% vähem. Välisturistide langus oli aga oluliselt suurem. Eestis nägime viimati sarnast turistide arvu 2004. aastal.

Siseturism kannatas pandeemia tõttu oluliselt vähem

Vaatamata piirangute leevendamisele eelmise kevade lõpus, püsis ebakindlus endiselt suur ning risk nakatuda kõrge, mistõttu võimalusel välditi reisimist välismaale ning eelistati reisida riigisiseselt. Kahe viiruselaine vahelisel ajal juulist oktoobrini peatus nii Eesti, Läti kui ka Leedu majutusasutustes aasta varasemaga võrreldes ligikaudu 10% rohkem siseturiste, kuid aasta kokkuvõttes see siseturismi langust ära ei hoidnud. Eelmisel aastal peatus Eestis 16% vähem siseturiste võrreldes aasta varasemaga, Lätis ja Leedus oli langus vastavalt 18% ja 21%.

Tänu ühtsele Balti mulli loomisele mai keskpaigas suurenes suvel reisimine ka Balti riikide vahel. Nii näiteks peatus augustis Eestis 30% rohkem turiste Lätist, Lätis aga kaks korda rohkem turiste Eestist võrreldes 2019. aasta sama ajaga. Ajutiselt taastunud reisimine Balti riikide vahel avaldas aga aasta kokkuvõttes pigem väikest mõju. Peatunud välisturistide arv langes Eestis 70%, Lätis 63% ning Leedus 73% võrreldes 2019. aastaga. Välisturistide osakaal kõikidest majutatud turistidest on olnud aga kõige suurem Lätis, kus 2019. aastal oli nende osakaal pea 70% kõikidest turistidest, Eestis oli vastav osakaal ligi 60% ning Leedus veidi alla poole.

Baltikumil jäi eelmisel aastal välisturistidelt saamata 2,5 miljardit eurot

Välisturistide arvu langus vähendas nende kulutusi Eestis 67%, Lätis 56% ning Leedus 69% võrreldes aasta varasemaga. Samas on välisturistide kulutuste vähenemine Balti riikidele erineva mõjuga, kuna nii välisturistide osakaal kõikidest turistidest kui ka nende kulutuste osakaal kõigi turistide kulutustest on riigiti erinev. 2019. aastal moodustasid välisturistide kulutused Eestis 89%, Lätis 73% ning Leedus 60% kõikide turistide kulutustest. Absoluutarvudes jäi Eestil välisturistidelt saamata 1 miljard eurot, Lätil 0,5 miljardit eurot ning Leedul 0,9 miljardit eurot võrreldes aasta varasemaga.

Tunneli lõpus paistab valgus

Väsimus pikalt kestnud piirangutest, positiivsem väljavaade tänu vaktsineerimisele ja kogunenud säästud toetavad sel aastal inimeste kindlustunnet reisida. Positiivseid arenguid turismis peaksime nägema juba lähiajal peale piirangute leevendamist. Samas võtab pandeemia-eelsele tasemele jõudmine veel aega ning tõenäoliselt eelistatakse esialgu pigem kodumaale lähemal asuvaid sihtkohti. Vaktsineerimispassi võimalik kasutuselevõtt lihtsustab reisimist Euroopa Liidus ning toetab samuti turismisektori taastumist.

Soome investeerimisfirma Titanium käivitab Baltikumi kinnisvarasektorile keskenduva uue investeerimisfondi, mille eesmärk on lähiaastatel kasvada piirkonna üheks suurimaks kinnisvarainvestoriks.

Investeerimisfond Special Mutual Fund Titanium Baltic Real Estate on avatud ja lõpptähtajata investeerimisfond, millesse saavad investeerida Soome investorid. Fondi asutas ja seda haldab Titanium Oyj tütarettevõte Titanium Rahastoyhtiö Oy. Titaniumi poolt hallatavate varade maht oli 2020. aasta lõpu seisuga 1,3 miljardit eurot. Suurim fondidest on Titanium Care Real Estate, mis investeerib Soomes tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna kinnisvarasse (fondi suurus on 2021. veebruari seisuga 641 miljonit eurot).
Uut fondi juhivad Titaniumi kogenud portfellihaldurid Siim Rosenthal ja Pekka Huttunen. Siim Rosenthal on varasemalt töötanud Cityconis ja ühtlasi juhtinud Soome üht edukaimat ja tuntumat kaubanduskeskust, Pekka Huttunenil on pikaajaline kogemus Titaniumi kinnisvaraportfellide haldamisel, mh koordineeris ta Rocca al Mare ja Kristiine keskuseid haldava Cityconi Baltikumi tegevusi.

“Otsime võimalust investeerida kinnisvarasse kõigis segmentides, näiteks elamute, büroode, logistika ja tootmise, hotellide valdkonnas ning ka äri- ja avaliku sektori kinnisvaras,” ütles Rosenthal.

Ta lisas, et esmajärjekorras on fondi peamine fookus Eesti turul. Hiljem soovitakse laieneda ka Lätti ja Leetu.

Titanium Oyj tegevjuht Tommi Santanen lausus, et fondi eesmärk on kasvada lähiaastatel üheks Baltikumi suurimaks kinnisvarainvestoriks.

“On meeldiv tunne esimese Soome ettevõttena pakkuda Soome jaeinvestoritele avatud ja ilma lõpptähtajata fondi, mis keskendub Baltikumi kinnisvarale. Olen veendunud, et meie portfellihaldurite kogemused koos nende kontaktvõrgustiku ja kasvule orienteeritud lähenemisega kujundavad vundamendi edukaks investeerimiseks, luues väärtust meie klientidele ja mitmekesistades Titaniumi äritegevust,” märkis Santanen.

Titanium on pangandusgruppidest sõltumatu Soome kontsern, mis keskendub fondidele ning investeerimis- ja varahaldusteenustele. Titaniumi äritegevus põhineb kliendikesksusel, professionaalsusel, nutikusel ja usaldusel. Grupi kogenud meeskond teenindab eraisikuid ning äri- ja avaliku sektori kliente kogu Soomes. Titaniumi poolt hallatavate varade maht oli 2020. aasta lõpus 1,3 miljardit eurot. Titaniumi aktsiad on noteeritud Nasdaqi Helsingi börsi First North Growth Market Finland nimekirjas.

Üles