Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

 

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikontseptsiooni – kellele ja mida? ja turundusstrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige konsultatsiooni

 

 

 

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Küsige infot

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast.

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Erki Koht

 

.

Kevadise pandeemiakriisi tipphetkel oli palju juttu sellest, et majanduslik tagasilöök jõuab kinnisvaraturule sügiseks. Oktoober on käes ja pigem nähakse paranemise märke. Kas tegemist on kerge pääsemisega või on hullem hoopis tulekul? Suuremates kriisides kinnisvarahindade liikumisele rakendatav tormisilma loogika võib olla adekvaatne kirjeldamaks ka tänast Eesti kinnisvaraturu olukorda.

Kui orkaan on tugevamat liiki, siis selle keskel on selge ja tuulevaikne ala – orkaani silm. Sellise tormi kätte sattudes saad kõigepealt tuult ja vett ning siis saabub vaikus, taevas läheb selgeks ja ilm ilusaks. Torm oleks justkui ootamatult haihtunud, kuid tegelikult mitte. See mis tuleb, on teine osa tormist ja tavaliselt hullem ning laastavam, kui esimene pool.

Tõsise orkaani korral on silm alati olemas

Inimesed on looduse osa ja inimestevahelisi suhteid saab kirjeldada loodusseadustega. Majandus, nagu ka kinnisvaraturg, on alluv samale seaduspärasuste süsteemile, mille kaudu inimesed ja loodus omavahel suhtlevad ning on seda miljoneid aastaid teinud. Tormid majanduses ei ole sugugi mitte ainult kunstilised kujundid, vaid reaalselt esinevad ja looduslikele tormidele analoogselt kulgevad protsessid. Tormisilmade esinemine kinnisvaraturgudel on reaalne ja varemalt täheldatud nähtus.

Tormisilm kinnisvaraturul väljendub selles, et suure kriisi ootuses hakkavad asjad allamäge minema: hinnad langevad, ostjad haihtuvad, ehitused hanguvad, arendustellimused kaovad, finantseerimissoovid vähenevad jne. Kuid ootamatult möödub kõik, kriisi nagu ei jõutagi ja asjad hakkavad uuesti ülesmäge minema, seda negatiivsete üldiste majandusnäitajate kiuste. Kinnisvaraturg oleks kui paradiisisaareke keset üldist kaost. Selline taastumine ei kesta kaua, oodatud löök tuleb ja tuleb tugev.

Harjumaa on tormidünaamika parimaks indikaatoriks

Saamaks kinnisvaraturu dünaamikast võimalikult terviklikku pilti, on oluline võtta aluseks piirkond, kuhu koondub suur osa nõudlusest ja pakkumisest, kus on aktiivselt tegevad finantseerijad ja kus toimub uute objektide ehitus. Sellises keskkonnas pääsevad majandusjõud kõige ehedamalt esile ja turuanomaaliaid kohtab vähem. Eestis on taoliseks piirkonnaks Harjumaa. Võimalikult suure arvu võrreldavate kinnisvaraobjektide saamiseks analüüsisime korteriturgu. Ehituse ja finantseerimise mõjude nägemiseks oli mõistlik analüüsida uusi elamispindu. Müüjate ja ostjate müügitasakaalu hindamiseks on üheks heaks sisendiks müügipakkumiste analüüs.

Harjumaa uute korterite müügikuulutuste analüüs näitab, et märtsis oli nende eest küsitav mediaanhind ligi 150 000 eurot. Pandeemia tõttu sattus turg surve alla ja hind kukkus juuni alguseks 143 000 euro juurde. Sealtmaalt hakkas hind vaikselt taastuma ja tänaseks oleme jõudnud tagasi 150 000 euro piirimaile. Kas see tähendab, et kriis on läbi ja oleme taas majandusõitsengus?

Swedbank AS ja EKE AS sõlmisid lepingu, mille kohaselt kolib aastal 2024 Swedbank AS oma peakontori Tallinnas Liivalaia tänavalt nn Hipodroomi kvartalisse.

Swedbank AS-i juht Olavi Lepp ütles, et Liivalaia tänava hooned on jäänud pangale väikeseks ning on oma aja ära elanud. „Mul on äärmiselt hea meel, et aastaid mõtetes ja paberil olnud projekt saab lõpus tegelikuks ning juba mõne aasta pärast kolivad kõik meie Tallinna erinevates paikades tegutsevad üksused ühise katuse alla. Uues peamajas saavad olema suurepärased tingimused töö tegemiseks, sest arvestatud on nii ergonoomika, mobiilsuse kui ka jätkusuutlikkuse põhimõtetega. Olen kindel, et meie kollektiiv võtab uue peahoone vastu positiivsete emotsioonidega,“ sõnas Lepp.

Hipodroomi kvartali arendaja EKE AS kontserni arendusjuht Karl Ader sõnas, et on suur rõõm olla osaline Tallinna kinnisvara turu mitmekesistumises ning täname Swedbank AS-i väljakutse ja usalduse eest oma uue peamaja arendamisel. „Kuigi kvartal valmib alles aastate pärast, saan kinnitada, et see tuleb kaasaegne, põhjalikult läbimõeldud ja tuleviku vajadusi arvestav. Piirkonnast on saamas uus tuiksoon. “

Swedbanki uus peahoone on plaanitud ligi 2000 töötajale ning lepingu kohaselt valmib 2024 aastal, misjärel kolitakse kõik Tallinnas erinevates hoonetes olevad üksused ühte hoonesse.

Riigi Kinnisvara ning Viljandi Haigla SA sõlmisid koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara. Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suuruse netopinnaga innovaatiline tervishoiukompleks valmib 2023. aastal.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on koostöö Viljandi Haiglaga olnud hea. „Kuigi haigla ehitusprojekti juhtimine ei ole küll Riigi Kinnisvara tavapärane valdkond, oleme suutnud edukalt varasema kogemuse suurprojektide juhtimisel üle tuua ka Viljandisse. Usun, et leiame läbi riigihangete head koostööpartnerid, et Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse ehitus edukalt lõpuni viia,“ lisas Kusmin.

SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere: „Uue maja planeerimise protsess on tegelikult meie enda muutumise protsess. Me ei ole rääkinud ainult betoonist vaid ka sellest, kuidas me seal toimetama hakkame. RKAS on olnud väga tubli partner, kes läbi valu ja vaeva ning vastastikkuse õppimise on kogu pildi endale selgeks saanud. Haiglal endal ei ole sellise suuremahulise ehituse planeerimise kompetentsi ja meil on rõõm, et oleme Eesti turul nii usaldusväärse partneri leidnud, kellega on kindel edasi minna“.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. 19. sajandi keskel loodud Viljandi haigla luuakse uueks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni teeviidaks kogu lähiregiooni haiglavõrgu arengule.

Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvaraga korraldatud Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võitis DAGOpen arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Projekteerimistöödeks planeeriti 15 kuud, kuhu mahuks neli etappi: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi-ja tööprojekt. Juunis sellel aastal sai valmis eelprojekt ning olenemata vahepeal tekkinud eriolukorrale, ollakse töödega graafikus. Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse ehituse algus on planeeritud 2021. esimesse poolde.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks.

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskusele nime leidmiseks korraldatud konkursi võitis Hanno Matto ning uueks nimeks sai Tervikum. Rohkem informatsiooni uue haigla ja tervisekeskuse kohta leiate kodulehelt https://newviljandihospital.ee.

Üles