Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

 

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikontseptsiooni – kellele ja mida? ja turundusstrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige konsultatsiooni

 

 

 

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Küsige infot

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast.

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Erki Koht

 

.

Alates 25. maist saavad korteriühistud taotleda KredExist renoveerimislaenu, juhul kui pank on laenu andmisest keeldunud või pakutud tingimused on ühistule ebamõistlikult kulukad. Laenu suurus ühistu kohta on kuni 3 miljonit eurot.

KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul on viimastel aastatel üha enam suurenenud nende ühistute arv, kes soovivad oma kodumaja rekonstrueerida, kuid kes saavad pangast laenutaotlusele eitava vastuse ning seetõttu tuleb turutõrke leevendamiseks pakkuda ühistutele täiendavaid laenuvõimalusi.

„Uue renoveerimislaenu ellukutsumise tingis ühistute vajadus ja neilt saadud tagasiside. On piirkondi, kus korteriühistud ei saa maja korrastamiseks pangast vajalikku laenu kinnisvara madala turuväärtuse tõttu,“ lausus Reinsalu. „Meil pole kavas pankadega konkureerida, vaid aidata neid ühistuid, kellele panga pakutavad tingimused ei sobi või on saanud sealt eitava otsuse. Oluline on, et võimalus oma kortermaja energiatõhusaks renoveerida oleks kõigil ühistutel, olenemata kus Eesti nurgas nad ka ei paikneks.“

Laenuga saab rahastada korterelamute renoveerimistöid alates pisematest ehitustöödest kuni tervikliku rekonstrueerimiseni välja. „Laenu saab kombineerida ka KredExi pakutava rekonstrueerimistoetusega, mis koosmõjus annab hoonele täiesti uue näo, hea sisekliima ja loob majaelanikele kaasaegsed elamistingimused,“ lisas Reinsalu.

Renoveerimislaen on suunatud jätkusuutlikule ja krediidivõimelisele korteriühistule. Laenu saamise tingimuseks on, et varasem laenutaotlus on panga poolt tagasi lükatud või panga pakutud tingimused on ebamõistlikud nagu näiteks liiga lühike tähtaeg või tavapärasest kõrgem intress. Renoveerimislaenu taotlemisel tuleb eelkõige esitada vähemalt kahe panga eitav otsus ning üldkoosoleku otsus laenu võtmise ja maja korrastamise kohta.

Korteriühistule antav laenusumma jääb vahemikku 15 000 eurot kuni 3 miljonit eurot ning omafinantseeringu määr on üldjuhul 5 protsenti. Laenuintress on alates 3 protsendist, millele lisandub kuue kuu Euribor. Laenutähtaeg on kuni 20 aastat.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsleri Jüri Rassi sõnul on uue laenu käivitamiseks väga hea aeg. “Momendil, kus kriisiolukorrast tulenevalt suunatakse korterelamute rekonstrueerimistoetustesse täiendavaid vahendeid, on renoveerimislaenu käivitamine äärmiselt oluline. Sellega muudame toetuse taotlemise võimalikuks ka nende maapiirkondades ja väikeasulates asuvate korteriühistute jaoks, kellele pank tavatingimustel laenu ei anna. Tänu sellele tekib ehitussektorile kriisist hoolimata tööd juurde ning meie majad muutuvad energiasäästlikumaks, ilusamaks ja ohutumaks,“ sõnas ta.

Taotluste vastuvõtt algab 25. mail ning laenutingimustega saab tutvuda www.kredex.ee/renoveerimislaen

Kokku eraldab KredEx kriisiabipaketi raames korterelamute renoveerimiseks 98 mln. Oluline on rõhutada, et otsuseid saab KredEx teenuste erakorralisuse tõttu teha vaid 2020. aasta lõpuni.

Kriisi mõjud ei ole esimese kvartali ehitusmahtudele mõju avaldanud – selle aasta esimeses kvartalis kasvas ehitusmaht Eestis 10% aastases võrdluses. Ehitusmahu kasvu toetas nii hooneehitustööde kui ka rajatiste ehitusmahtude kasv. Kui eelmisel aastal oli rajatiste ehitusmaht languses, siis selle aasta esimeses kvartalis tõusis rajatiste ehitusmaht 20%. Hooneehituse mahukasv taastus juba eelmise aasta viimases kvartalis ning kasv jätkus selle aasta algul (7%).  Kuna hooneehituse osakaal esimeses kvartalis oli 77% koguehitusest, siis oli selle mõju väga tugev.

Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht langes esimeses kvartalis 14% aastases võrdluses. Kui eelmisel aastal oli välismaal tehtud ehitustööde osatähtsus keskmiselt 8%, siis esimeses kvartalis moodustasid välismaal tehtud ehitustööd 7%.

Kriisi mõjud avalduvad ehituses viitega

Koroonakriisi mõjud on avaldunud majanduses enneolematult kiiresti, mistõttu on paljudes sektorites toimunud väga järsk nõudluse langus ning töötute arvu kasv. Sarnaselt kaubandusele, tööstusele ja teenuste sektorile langes aprillis ka ehitusettevõtete kindlustunne järsult 2008. aasta tasemele. Erinevalt teistest sektoritest, jõuavad kriisi suuremad mõjud ehitussektorisse aga viitajaga. Lähitulevikus jätkub ehitus seniste lepingute alusel, kuid ettevõtete investeerimisotsuste edasilükkamise tõttu langeb nõudlus ärikinnisvaras samas kui riigi planeeritavad investeeringud võivad ehitussektorit toetama jääda.

Ebakindlus tuleviku suhtes on nõudlust eluasemeturul järsult vähendanud

Esimeses kvartalis valmis 8% rohkem eluruume ning ehituslube väljastati 28% rohkem kui aasta varem samal ajal. Müügis olevate korterite laojääk on esimeses kvartalis võrreldes 2019. aasta lõpuga taas veidi ülespoole tulnud, kuid seda on peamiselt mõjutanud arendusprojektid, mis lisandusid müüki alles paberil. Kui käimasolevad arendused ehitatakse enamasti lõpuni, siis mitmed planeeritud uusarendused on pigem ootele pandud, mistõttu on uusarenduste pakkumine tegelikkuses veidi madalam. Erinevalt eelmisest finantskriisist kui kinnisvaraturul valitses buum, on viimastel aastatel nõudlus ja pakkumine kinnisvaraturul paremas tasakaalus olnud.

Tehinguaktiivsuse langus eluasemeturul on avaldunud enneolematult kiiresti – viiruse leviku piiramiseks kehtestatud piirangute tõttu toimus järsk kukkumine korteriturul juba märtsi teises pooles. Aprillis langes tehingute arv Tallinna korteriturul 43% võrreldes eelmise aastaga. Kuigi maikuu veel kestab ning tehingud kajastuvad statistikas viitega, näeme vaatamata piirangute järk-järgulisele leevendamisele ka mais tehingute arvu langust suurusjärgus 40%. Vaatamata eluasemenõudluse järsule langusele ei ole mõju hindadele veel avaldunud. Hinnakasvu on vedanud uusarenduste valmimine, kuna lepinguid sõlmitakse eelnevalt tehtud kokkulepete põhjal ning uusarenduste hinnad on järelturu korterite hindadest keskmiselt 30% kallimad.

Majapidamiste hinnang oma tulevasele finantsolukorrale langes aprillis järsult 2008. aasta tasemele. Eriolukorra kehtestamisel on majapidamiste kulutused vähenenud, mis on suurendanud nende sääste. Samas töötute arvu jätkuv kasv ning palgakasvu pidurdumine või langus tähendab majapidamiste sissetulekute langust ning säästude vähenemist. Seega kui eriolukorra algul lükati eluaseme ostuotsus edasi peamiselt piirangute kehtestamise tõttu, põhjustab edaspidi ostuotsuste edasilükkamist majapidamiste finantsolukord ning ebakindlus tuleviku suhtes.

EURIBOR on intressimäär, millega pank laenab raha erinevatelt finantsinstitutsioonidelt. EURIBORist sõltub, kui palju raha kulub eestlastel kodulaenude tasumiseks. Seega on tegu väga olulise näitajaga. Viimasel paaril kuul on EURIBOR kiiresti tõusnud, kuid jäänud siiski negatiivsele poolele. Miks see nii on ja kas praegune tõus mõjutab kodulaenukliente? Neile küsimustele püüamegi antud blogipostituses vastused leida.

Miks EURIBOR tõuseb?

Intressimäärade langus on euroalal toimunud juba väga pikka aega, mis tähendab, et laenuraha on muutunud odavamaks. Põhjuseks on see, et neid, kes tahavad raha välja laenata, on rohkem kui neid, kes soovivad laenu võtta. Intressimäärasid on hoidnud all ka see, et euroala keskpangad on käivitanud suuri varaostuprogramme ehk lihtsamalt öeldes on trükitud juurde uut raha.

Nüüd aga on asjaolud muutumas ning globaalne koroonaviirusest põhjustatud majandusseisak on ka pangandussektori ja rahaturud n-ö stressi viinud. Selles olukorras hindavad pangad likviidsust kõrgemalt kui varem. Sedasama pangandussüsteemi stressi näitab ka EURIBORi tõus.

Kuid ikkagi miks? Ühte kindlat vastust polegi – viimase aja EURIBORi kiire tõusu taga nähakse mitmeid tegureid. Esiteks on rohkem neid panku, kes ei taha enam nii odavalt laenu anda ja hoiavad vaba raha igaks juhuks tagavaraks. Teine põhjus võib olla seotud euroala killustumisega, kus tugevate (näiteks Saksamaa) ja nõrkade (näiteks Itaalia) pankade jaoks on laenuraha hinnaerinevus kasvanud. Kindlasti on see üks rahandusturu stressi põhjuseid.

Kuna EURIBOR ei ole riskivaba intressimäär, siis mõjutab seda ka nii pangandussektori kui terviku tugevus kui ka see, kui odavalt keskpank kommertspankadele laenu annab.

Üsna oluline mõjutaja on ka rahaturu likviidsusest sõltuv riskipreemia. Viimane tuleneb sellest, et pikema tähtajaga krediidiriski võtmise eest nõuavad investorid suuremat hüvitist. Pangad on omalt poolt nõus maksma kõrgemat hinda, kuna tänu sellele on neil kindlam teadmine, kui kaua laenuraha neil käes on ja kui kallis see laen on.

Praegu tuuaksegi välja asjaolu, et niigi habras euro tagamata rahaturg lakkas märtsi lõpus ja aprillis sisuliselt töötamast. Rahaturufondid tõmbusid tagasi kommertsväärtpaberite turult, kus kaubeldakse laenuvõtjate lühiajaliste võlakohustustega, ja suurendasid likviidsuspuhvreid, et arvestada ettevõtete kasvanud likviidsus- ehk rahavajadustega. Tulenevalt nõudluse kahanemisest vähendasid pangad samal ajal kommertsväärtpaberite emiteerimist ning pöördusid repotehingute (väärtpaberite müügi- ja tagasiostutehingud) turule ja kasutasid suuremas ulatuses euroala keskpankade poolt pakutavaid laenamisvõimalusi.

Väheoluline ei ole ka asjaolu, et seoses koroonaviiruse puhanguga kasvas märtsis-aprillis euroala pankade nõudlus dollari järele. Seegi hakkas EURIBORi üles vedama. Ühtäkki muutus finantsturul soodsamaks laenata dollari asemel eurosid ja konverteerida need tuletistehingute turul dollariteks. Sellisel viisil laenatud dollari hind kujunes soodsamaks kui dollareid otse turult laenata. Nii näiteks võib Eestis asuv tanklakett vajada dollareid kütuse ostmiseks ja laenab need selleks pangast.

Nii et kokkuvõttes on EURIBORi tõusu põhjuseid päris mitu.

Kas minu kodulaenu hind hakkab tõusma?

Kodulaenu maksmisel on olulised kaks intressimäära – esiteks marginaal, mis sõltub konkreetsest kokkuleppest laenuvõtja ja panga vahel, ning teiseks EURIBOR. Need kaks kokku liites saamegi intressi, mida tuleb igakuiselt tasuda. Kui nüüd EURIBOR tõusma hakkab, siis kas tõuseb ka meie kodulaenu hind? Tõenäoliselt mitte, aga siin on mitu aga.

EURIBORi surub allapoole see, et euroala keskpangad on käivitanud uue ja väga suure varaostuprogrammi (tavakeeles rahatrüki), mille maht ulatub 750 miljardi euroni ehk 7 protsendini euroala SKPst.

Euroala keskpankade töö tulemusel peaks laenuraha olema mõnda aega väga odav. Isegi kui euroala majandus peaks järgmisel aastal taastuma, jätab keskpank intressimäärad tõenäoliselt mõneks ajaks veel muutmata. Seega on ühelt poolt tegemist euroala struktuurse teemaga seoses juba pikka aega väga väikese inflatsiooniga, samas aga ka euroala keskpankade teadliku tegevusega majanduse elavdamiseks raskel ajal, et laenuraha uuteks investeeringuteks (ja töökohtade loomiseks) oleks odav.

Samas on kodulaenu puhul tegemist pikaajalise laenulepinguga, sest kodulaene võetakse ju aastakümneteks. Selle aja jooksul võib EURIBOR mitu korda muutuda, kuna seda mõjutavad nii euroala keskpankade rahapoliitika (kui odav või kallis on laenuraha), pankadevahelise rahaturu likviidsus kui ka see, kui suured riskid on pangandussektoris. Kehtib rusikareegel: mida pikem periood, seda suurem on risk.

EURIBOR on siiski lühiajalise rahaturu intressimäär. Igal laenuvõtjal tasub täna kaaluda pikaajalise laenu võtmisel seda, kas tasub riskida teda potentsiaalselt vaid ühes suunas mõjutava EURIBORi liikumisega. Paljudes vanades ja ka uutes laenulepingutes on tingimus, mille kohaselt ei saa laenuvõtja kasu sellest, kui EURIBOR kukub nullist allapoole. Seega tasub laenuvõtjatel alati kaaluda laenu intressimäära fikseerimist kas laenu tähtajaks või siis vaid teatud perioodiks.

Pankade seisukohast on EURIBORi kasutamine kindlasti hea, kuna see lubab finantsturgude pingeid otse klientidele üle kanda. Eriti on see pankade jaoks kasulik kriiside ajal – seda on näha käesoleva kriisi ajal ja oli näha ka eelmises kriisis. Samas võib eeldada, et laenuvõtja seisukohalt oleks parem, kui finantseerimistingimused sõltuksid pigem otseselt üldisest intressimäärade ja inflatsioonikeskkonnast ning Euroopa Keskpanga intressipoliitikast, mitte aga pankade krediidiriskist ja rahaturgude efektiivse toimimisega seotud likviidsusriski preemiast (mis mõlemad moodustavadki EURIBORi stressiindikaatori). Kui käesoleval hetkel on see EURIBORi stressiindikaator umbes 0,19 protsendipunkti juures, siis näiteks globaalse finantskriisi ajal 2008. aastal küündis see 3 kuu EURIBORi näitel lausa 1,178 protsendipunktini. Kui täna oleks stressitase sama suur, siis see tähendaks juba kaugelt positiivset EURIBOR väärtust. Sellest tulenev laenuintresside kasv võib aga anda laenuvõtjale täiendavalt valusa hoobi. Intressimäära fikseerimine annab kindluse tulevaste intressikulude suhtes ning laenuvõtjal tasub alati oma valikuid põhjalikult kaaluda. Lisaks on võimalik intressimäära fikseerimise läbi maandada riski, mis võiksid üles kerkida siis kui EURIBOR väärtus ei peaks mistahes põhjusel olema enam võimalik määrata ja tuleks koos pangaga leida sellele asemele uus alusintressimäär.

Juba välja antud kodulaenude kõrval on oluline ka küsimus, mis saab uutest väljaantavatest kodulaenudest. Kas on oodata, et pangad muutuvad nende väljastamisel konservatiivsemaks ning kas intressimarginaalid, mida inimestele pakutakse, tõusevad oluliselt?

Hetkel on finantsturul küll palju ebaselgust, kuid ka uute laenude intressitõus näib pigem ebatõenäoline. Seda põhjusel, et pankade uue laenu portfellid kahanevad kiiresti ja väheste uute klientide hoidmisest ollakse huvitatud. Ja nendegi puhul aitab krediidiriski maandada keskpankade poliitika. Nii näiteks pakub Euroopa Keskpank praegu pankadele pikaajalist, kuni nelja-aastase tähtajaga laenu turutingimustest oluliselt soodsamalt.

Üles