Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine. Maa väärtust mõjutab eelkõige sellele määratud ehitusõigus.

Kasvatan Teie maa väärtust:

  • Leian kinnistule parima tuleviku, lähtuvalt omaniku ootustest ja kinnistu asukohast
  • Tutvustan visiooni kohalikule omavalitsusele ja asjaga seotud isikutele
  • Viin läbi konkursi arhitektuurse lahenduse leidmiseks
  • Esindan omaniku huve kogu planeerimise ajal:
    • Juriidiliselt – menetlus KOV-s, seadused, lepingud, vaidlused
    • Koosmõtlemistel – avalikud arutelud, avalikustamine, teavitamine, kirjavahetus
    • Loomingulistes tegevustes – idee väljatöötamine, arhitektuuri konkursid
  • Detailplaneeringu kehtestamisel vajadusel kinnistu müük, arendaja leidmine.

Küsige pakkumist

 

Kinnisvara müügi- ostu- ja üürialased konsultatsioonid. Investeeringute alane nõustamine ja kinnisvaraportfelli koostamine.

Kinnisvara müügi teenus sisaldab nõustamist ja müügiprotsessi läbiviimist.

  • Müügikontseptsiooni – kellele ja mida? ja turundusstrateegiat – kuidas ja kus?
  • Aktiivset müüki ja reklaamikampaaniate läbiviimist
  • Läbirääkimiste korraldamist ja dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara ostu teenus sisaldab Teie vajaduste ja finantseerimise võimaluste selgitamist.

  • Ostuobjekti leidmist ja ülevaatust
  • Läbirääkimiste korraldamist
  • Dokumentide koostamist
  • Notariaalse tehingu ettevalmistamist ja objekti üleandmist- vastuvõtmist

Kinnisvara üürile andmise – võtmise teenus sisaldad üürialast nõustamist ja vajaduste selgitamist.

  • Sobiva objekti ja üürniku leidmist
  • Üürniku tausta kontrolli
  • Lepingute ja dokumentide ettevalmistamist
  • Kinnisvaravalduse üleandmise-vastuvõtmise korraldamist

Üürikorteri valitsemise teenus sisaldab professionaalset vara haldust:

  • Üürniku leidmist ja kontrollimist
  • Omaniku esindamist üürniku ees
  • Omaniku esindamist KÜ ees
  • Arvete väljastamist ja teavitamist
  • Üüri ja kõrvalkulude kogumist
  • Üürivõlgnevusega tegelemist
  • Korterisiseste remonttööde ja hooldustööde korraldamist

Küsige konsultatsiooni

 

 

 

Kinnisvara korrashoid – haldusteenus on tegevuste kompleks tagamaks Teile kuuluva kinnisvara füüsiline, juriidiline ja majanduslik säilimine.

Hoian korras Teie kinnisvara:

  • sõlmin vajalikud lepingud
  • korraldan hoone puhastuse
  • haljastuse kinnistul
  • valve territooriumil
  • esitan üürnikele arved
  • leian vakantsetele pindadele üürnikud
  • juhin remonttööde projekte
  • haldan dokumentatsiooni

Küsige pakkumist

Seadustan Teie kinnisvara!

Ehitusteatis on vajalik 20–60 m² ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone püstitamisel, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel.

Ehitusluba antakse ehitusprojekti alusel ning see on kohustuslik hoonetele, mis on 0-60 m² ja üle 5 m kõrged ning hoonete, mis on üle 60 m² ehitusaluse pinnaga ja rajatiste püstitamisel. Veel tuleb taotleda ehitusluba, kui laiendatakse ehitist üle 33% olemasolevast mahust ning samuti ka ehitusloakohustuslike hoonete lammutamisel. Ehitusloa kehtivusaeg on viis aastat, aga kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib luba seitse aastat.
Ehitusloa kohustusliku objekti rajamise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu. Juhul kui rajatav objekt ei eelda ehitusluba, võib siiski taotleda arhitektuurseid ja ehituslikke suuniseid.

Kasutusluba on vaja üldreeglina juhul, kui ehitise ehitamiseks oli vaja ehitusluba.

Küsige infot

Info omanikule ja ettevõtjale, kelle kinnisvara alased huvid on seotud muinsuskaitse- või miljööalaga. Leiame lahenduse väärtustades vana!

Kultuurimälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise restaureerimisel tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele lähtuda kehtivatest muinsuskaitse eritingimustest, ametis kooskõlastatud projektist või konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskavast.

Kes teab, see näeb!

Küsige infot

Erki Koht

 

.

Riigi Kinnisvara koostöös Hiiumaa Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Kärdla riigimaja rajamiseks. Arhitektuurivõistluse objektiks on Hiiu tn 1a ja Turu tn 8 kruntidele kavandatav Kärdla riigimaja ning seda ümbritsev avalik ala turupaviljoniga. Riigimajja investeeritakse 2,2 miljonit eurot (lisandub käibemaks) ning hoone valmimine on täna kavandatud aastasse 2023. 

Riigimaja kavandatakse Kärdla linna keskele, keskväljaku vahetusse lähedusse turu asukohale, et tagada mugav ja hea ligipääs riigi poolt pakutatavatele teenustele. Käimasoleva keskväljaku ümberehitusega viiakse turg osaliselt uuendatud keskväljakule. Hiiumaa Vallavalitsuse soov on säilitada Hiiu tn 1 kinnistul turu funktsioon väiksemas mahus ning rajada sinna uus turupaviljon avaliku kauplemisalaga. Riigimaja maksimaalne brutopind on 1500 m2.

„Kärdla riigimajast tuleb Eesti esimene pilootprojekt, kus kavandatakse asutuste ülene ühiskontor,“ kirjeldas uut lähenemist riigimajade projektijuht Kärt Vabrit. „See tähendab, et Kärdlas ei rajata igale asutusele eraldi tööruume, vaid erinevate asutuste töötajad hakkavad tööle ühises kaasaegses tööruumis. Kärdlas on paljudel asutustel tööl vaid üks ametnik ja ametnike koosseis pidevalt muutuses. Seega on mõistlikum rajada paindlikumad tööruumid, et tagada kaasaegne ja efektiivne ruumikasutus. Samuti paindlike tööruumide rajamine on rahaline kokkuhoid tulevikus,“ lisas Vabrit.

Peale arhitektuurivõise võidutöö selgumist alustame koostööd asutuste ja erialala spetsialistidega leidmaks lahenduse, mis rahuldab kõik osapooli. Oleme välja selgitanud kõikide asutuse eripärad ja koostöökohad, et ühestöötamine muudaks avalike teenuste kvaliteeti veelgi. Loodame koostöös asutustega leida lahenduse, mis tagab jätkusuutliku avalike teenuste pakkumise Hiiumaal.

Riigimajade loomise idee aluseks on riigi, sh riigiasutuste soov kodanikke teenindada parimal võimalikul viisil ning lihtsustada riigi ja kodaniku vahelist suhtlemist. Riigimaja loomise eesmärk on otseste avalike teenuste osutamise koondamine maakonnakeskustes võimalikult vähestesse füüsilistesse asukohtadesse. Kärdlas on plaan vabastada Leigri väljak 5 ja Põllu 17 hooned, kokku ca 2800 m2 pinda. Võimalusel samuti Kõrgessaare 18 hoone, seega uue riigimaja rajamisega väheneb riigi kasutuses olev pind ca poole võrra. Riigi Kinnisvara koostöös kohaliku omavalitsusega on leidmas uut kasutust ka Leigri väljak 5 hoonele.

Riigimaja fookuses on inimene. Riigimajade planeerimisel pööratakse kõrgendatud tähelepanu kõiki kaasavale disainile ja ligipääsetavusele. Eriliselt oluline on, et riigimaja oleks ligipääsetav kõigile – nii kodanikule kui ka riigimajas töötajale. Töötaja jaoks on riigimaja ühine kontor, ühine töökeskkond ja ühine platvorm, mis soodustab asutuste vahelist sünergiat ja võimaldab kodanike probleemiga tegeleda erinevate nurkade alt. Riigimajja on planeeritud kokku tuua 20 erineva riigiasutuse töötajad ning luua kuni 76 töökohta, sh 6 kaugtöökohta.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 20. november 2020 kell 15.00. Riigihange „Kärdla riigimaja arhitektuurivõistlus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 227666.

Tallinna kesklinna kerkiva Fahle Pargi ärilinnaku loojad plaanivad lisaks büroohoonetele linnakusse tuua huvitavad kohvikud ja restoranid, meelelahutusasutused, spordiklubid ja mitmed muud mugavusteenused, samuti avalikud teenused.  „Fahlest peaks lähiaastatel kujunema oluline sõlmpunkt mitte ainult siin töötavatele inimestele, vaid kõigile linlastele ja Tallinna külalistele,“  rõhutas  ärilinnaku rajaja Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov.

Mihailovi sõnul  annab Töötukassa karjäärikeskuse hiljutine kolimine pealinna tuiksoonele kerkivasse Fahle Parki eeskuju ka teistele
avalikele teenustele . “Inimestele on väga oluline, et teenused asuks hästi ligipääsetavas kohas,” rõhutas ta. „Fahle Park asub kesklinnas,
kohale saab nii jala, ühistranspordi kui ka autoga. Samuti on eeliseks moodsa sisseseadega ruumid ajaloolises, ent inspireeriva uue lahenduse saanud tööstuskeskkonnas.“

Peatselt on linnakus valmis saamas Eesti esimene galeriitänav – ainulaadne klaaskatusega siseala, kus leidub  eriteemalisi parke,
väljakuid ja puhkealasid.  Juba saab ärilinnakust ka suurepärast kohvi, sest uksed tegi lahti röstikoda Papermill. “Fahle Pargi fookuses on
inimesed ja nende heaolu,  tänapäevase töökultuuri ja mugava elustiili ühildamine. Asukoht, Fahle ajalugu ning planeeritavad ärilinnaku võimalused loovad heaolutunde igaühele, kes siia hommikuti sammud seab. Meil on väga hea meel, et seda on märgatud ja Fahle Park esitatud Tallinna ettevõtlusauhinna nominendiks ,” rääkis Fausto Capitali turundus- ja kommunikatsioonikoordinaator Mari-Liis Vaher.

TAUST: Fahle Park on Tallinna kesklinnas asuv uudne ärilinnak, mis pakub ettevõtetele innovaatilisi ning ainulaadse arhitektuuriga kaasaegseid büroolahendusi. Fahle Pargi rajaja Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis tegeleb kaubandus-, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamisega.  Ettevõtte portfelli kuulub kokku üle 90 000 ruutmeetri kaubandus- ja äripinda. Nende hulgas Kompassi maja, Maakri ärimaja, Tartu Telia ärihoone, Vironia keskus, Rappeli keskus, mitmed Maxima ja Selveri kaubanduskeskused jne. Fausto Capitali varade maht on üle 150 miljoni euro.

Pangaliidu poolt korraldatud aruteluringis nentisid Eestis tegutsevate suuremate pankade makroanalüütikud, et keskpankade rahapoliitika valguses peaks riik välja valima suurema süsteemse mõjuga eelisarendatavad valdkonnad ning keskenduma investeeringuid tehes nendele.

Arutelul osalesid LHV majandusanalüütik Kristo Aab, SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, Luminori peaökonomist Tõnu Palm ja Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina lausus, et kui seni oleme majandust toetanud suhteliselt laialdaselt, siis nüüd peaksime mõtlema sellele, mis suunas raha kulutada. Mertsina sõnul tuleb kiiret abi vajavate tegevusalade kõrval investeerida ka majanduse jätkusuutlikust toetavatesse  tegevustesse, nagu haridus, rohepööre ja meditsiin, “Kuigi räägitakse palju sellest, et majandust tuleb suunata rohelisemaks, siis reaalselt sellega tegelevaid poliitikaid on üle Euroopa vähe,” märkis Mertsina.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm ütles, et praegusel hetkel, kus alles kustutatakse tuld majanduses, on laiahaardeline toetamine õigustatud, kuid juba järgmisest aastast alates võiksid riigil olla selged suunad, mida eelkõige arendada. “Eestile tulevad pikaajalised tulud ekspordist, mis sõltub toodete ja teenuste innovatsioonist. See on üks koht, kuhu riik saab panustada, näiteks mõeldes 5G erinevatele teenustele ja erinevatele e-riigi lahendustele,” rääkis Palm, lisades, et panustada tuleb ka haridusse ning täiend- ja ümberõppesse.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõstis samuti esile haridusvaldkonda, kuna inimeste haridustaseme parandamise kaudu on neil võimalik hakata rohkem raha teenima.

Laiemas pildis tuleks Palmi sõnul keskenduda ringmajandusele, keskkonnasäästlikkusele, digitaliseerimisele. “Me oleme nii väike riik, et suudame hästi need valdkonnad, kust suurem lisaväärtus tuleb, välja fokusseerida ja neid toetada,” ütles Palm.

LHV majandusanalüütik Kristo Aab lisas, etühe võimalike investeeringute piirkonnana võiks käsitleda Ida-Virumaad, mille suhtes tehtud plaanid on seni jäänud ebamäärasteks. “Meil oleks praegu, kui Euroopa rahakraanid on lahti, hea võimalus tegeleda selle piirkonna konkurentsivõime probleemidega ja piirkond põhjalikult ümber struktureerida,” ütles Aab.

Suurte investeeringute tegemist toetab analüütikute hinnangul lähiaastate majanduskontekst, sest suure tõenäosusega on majanduslanguse põhi selleks korraks ületatud ning ees ootamas nähakse pigem positiivseid arenguid. “Kriisi haripunktis langes Eesti majandus kaks korda vähem kui Euroopas keskmiselt. Võrreldes muu Euroopaga läheb meil hästi nagu Põhjamaadelgi, “ütles Palm, kelle hinnangul on järgmise kahe aasta perspektiivis Eestit pigem ootamas majandusbuum.

Mertsina tõi välja, et kuigi töötukassa palgatoetuse meetme mõju on läbi saanud, pole töötus järsult tõusnud. Eesti 7,6-protsendiline registreeritud töötus on praegu samal tasemel, kui varasemalt mitmetel Euroopa riikidel, lisas Mertsina. “Eksport ja jaekaubandus ning töötleva tööstuse tootmismaht on taastunud tavapärasele tasemele.”

Kui Eestil läheb muu maailma kontekstis pigem hästi, siis mitmed Euroopa suured riigid on aga valusamalt pihta saanud. Mihkel Nestor ütles, et kuna nende riikide järgi pannakse paika Euroopa Liidu eelarvepoliitika, siis saab rahapakkumine lähiaastail olema väga jõuline.

Üles