Viimased aastad on Eesti kinnisvaraturg liikunud tempokas tõusujoones, Tallinn on täis kraanasid – jah, kraanade arv annab märku, et kinnisvara valdkonnas on tegusad ajad, arendajad investeerivad ja ehitavad, ostjad ostavad, lisaks annavad hoogu juurde pankade madalad laenuintressid ja tõusujoones liikuvad palganumbrid. Kõik see annab nagu lootust, et lähiaastad peaksid olema roosilised, kuid kas see tõesti on nii?
2015. aasta oli kokkuvõttes stabiilne aasta, hinnakasvu vedasid eelkõige uusarendused, järelturul oli juba suvel näha stabiliseerumist ja mõningast langust olenevalt piirkonnast, haripunkt jäi kevadesse – seda on väitnud ka Eesti suurimad pangad.
Spetsialistide arvamused 2016. aasta kohta on erinevad, osad ootasid juba 2015. aastal kinnisvarahindade langust, osad arvavad, et 2016. aasta lendab tõusulainel, osad loodavad stabiilset aastat, kuid on ka neid, kes usuvad, et hinnad hakkavad sellel aastal langema. Milline tuleb aasta 2016 on väga keeruline prognoosida, kuna nn „turumõjutajad“ on mitmeid – aktsiaturud, pankade strateegiad, sõjaline olukord (Lähis-Ida, Põhja-Aafrika, Euroopa), nafta hind, immigratsioon, tööpuudus jne.
Kinnisvarahindade kasv on sarnaselt Eestile toimunud enamikes Euroopa riikides (va Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia) , küll on aga täna näha esimesi „ülekuumenemise“ ohte, näiteks Londonis langesid eelmisel aastal kinnisvarahinnad 8,7 protsenti ja see on andnud alarmi kogu Suurbrittanniale. Rootsis on viimastel aastatel kinnisvarahinnad tõusnud keskmiselt 15-18 protsenti aastas ja on tekkinud tõsine „ülekuumenemise“ oht. Aastalõpp tõmbas hinnakasvule piduri peale ja ootused 2016. aasta suhtes on oluliselt madalamad.
Kindlasti tasub jälgida ka Hiina majandust ja aktsiaturgu. 2015. aasta augusti börsikrahh (Black Monday) andis esimese tõsise signaali üle mitme aasta, et majanduskasv ei ole igavene ja tuleviku osas tuleb olla ettevaatlik. Kokkuvõttes tundub, et maailma majandus suudab püsida stabiilsena ja midagi katastroofilist näha ei ole (kui just suuremaks sõjaks Euroopas ei lähe), küll aga tasub meeles pidada, et viimane masu tabas meid ootamatult, mille käigus kinnisvarahinnad langesid mõne kuuga 40-50 protsenti. Keegi ei uskunud, et see tuleb ja et hinnad niipalju ja nii kiiresti kukkuma hakkavad, aga tuli ja valusalt. Tasub jälgida, mis toimub maailma majanduses ja olla valmis.
Õnneks on Eesti kinnisvaramaastik pika süütenööriga ehk kui „pauk“ käib, siis meieni jõuab see viivitusega. Hinnakorrektuur tuleb kindlasti, küsimus on millal ja kui palju hinnad kokkuvõttes langevad.
Aasta algus on alanud vaikselt, jaanuaris tehti korteriomanditega 550 tehingut. Jaanuar on alati olnud kõige madalama tehingute arvuga kuu aastas. Kevadkuud näitavad alati ilusaid tehingute numbreid ehk enne suvelõppu või sügise algust pole näha tehingute aktiivsuse ja hindade langust.
Esimesed arendajad hakkasid juba 2015. aasta lõpus hindasi langetama, et püsida konkurentsis ja minimaaliseerida laojääki. Uusarenduste hinnalangus toob hinnalanguse järelturule. Kes täna veel mõtleb, kas müüa oma kinnisvara või oodata õiget hetke, siis märgid näitavad, et täna peaks juba müüma.