Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi paranes neljandas kvartalis Tallinna eluaseme taskukohasus võrreldes aastatagusega. Pealinlaste netopalk kasvas neljandas kvartalis aastaga 6,6% ning ületas jätkuvalt korterite hinnakasvu.
Tallinna korterite hinnad on stabiliseerumas, mis vastab meie ootustele. 2015. aasta neljandas kvartalis aeglustus nii hindade kui ka tehingute arvu aastane kasv. Korteritega tehti neljandas kvartalis 16% rohkem tehinguid kui aasta tagasi, samas kui veel teisel kvartalil oli vastavaks kasvuks 28%. Korterite hinnad kasvasid neljandas kvartalis võrreldes aastatagusega 4%. Sealjuures olid eelkõige uuemate korterite ruutmeetrihinna langemise tõttu, viimase kahe kvartali jooksul, kesklinna piirkonna korterid 4% odavamad kui 2014. aasta neljandas kvartalis. Linna teistes piirkondades jäi korterite ruutmeetrihinna aastane hinnakasv 5% ja 11% vahele.
Kui korterite ruutmeetrihinna aritmeetiline hinnakasv on pidevalt aeglustunud, siis mediaankasv on püsinud stabiilselt 7% lähedal, ületades alates septembrist aritmeetilist hinnakasvu. 2015. aasta teises pooles langes kinnisvaratehingute statistika järgi 2011. aastal või hiljem ehitatud korterite ruutmeetrihind. Seetõttu on viimase aja hinnakasvu aeglustumisesse panustanud peamiselt uuemate ja kallimate korterite ruutmeetrihinna langus.
Kasutusloa saanud eluruumide arv tõusis neljandas kvartalis märkimisväärselt ning ka uute korterite laojääk on Harjumaal saavutanud kõrge taseme. Samal ajal on uute eluruumide ehitamist alustatud kolmanda kvartaliga võrreldes enamvähem samas mahus. See hoiab lähitulevikus uute korterite pakkumistaseme kõrge. Teisalt on tarbijate kindlustunne järgneva 12 kuu jooksul kinnisvara ehitada või soetada langenud juba kaks kvartalit järjest, mis viitab võimalikule nõudluse langusele tulevikus. Seetõttu on lähitulevikus kinnisvarahinnad jätkuva surve all ning see peaks Tallinna korterite hinnatõusu hoidma suhteliselt stabiilsena.
Neljandas kvartalis paranes korterite taskukohasus Swedbanki indeksi järgi ka Riias ja Vilniuses. Kolme Balti riigi pealinnadest oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus indeksi paranemisse panustas enim netopalga aastase kasvu kiirenemine 7,7%-ni. Vilniuses tõusis neljandas kvartalis netopalk 4,3 protsenti, kuid korterite hinnatase aastases võrdluses tõusis vaid ühe protsendi võrra.
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.