Riigikogu istungil ei leidnud toetust Keskerakonna fraktsiooni algatatud „võtmed tagasi“ põhimõtet järgiv eelnõu, mis aitaks lahendada olukordi, kus krediidivõtja ei tule laenumaksete tasumisega enam toime.
Keskerakonna esitatud seadusmuudatus nägi ette, et seisus, kus krediidivõtja ei tule enam toime laenumaksete tasumisega, saaks isik krediidiasutusele üle anda krediidi tagatiseks oleva vara, mis kataks kõik sellega seotud kulutused. Sisuliselt tähendab see seda, et inimene vastutab üksnes hüpoteegiga tagatud krediidi eest ning krediidivõtjal on võimalik korraga loobuda nii varast kui ka võlgnevusest.
„Võtmed tagasi põhimõte tähendab seda, et inimese eluasemelaen kustutatakse, kui maksejõuetu laenuvõtja tagastab pangale laenuga ostetud kinnisvara. Finantsinspektsiooni andmetel moodustasid 2014. aasta lõpus eluasemelaenud 86% kõigist eraisikutele antud laenudest. Seega võib öelda, et eluasemelaenu võtmine on tänapäeva ühiskonnas ääretult tavaline. Paraku ei ole keegi kaitstud selle eest, et krediidikoormus võib eri põhjustel muutuda talumatuks. 2008. aasta finantskriisi tagajärjel jäid paljud pered ilma oma kodudest ja väljusid kodu soetamise tehingutest selgelt vaesematena. Meie ettepanek oleks aidanud taolisi juhtumeid vältida,“ sõnas eelnõu ettekandja Olga Ivanova.
Saadiku sõnul ei ole väljakäidud ettepanek Euroopa Liidu õigusruumis midagi uut. Sarnaseid käike on juba rakendatud Lätis ning antud teema on olnud põhjaliku arutelu all ka Euroopa Parlamendis.
„Huvitaval kombel on ka näiteks sotsiaaldemokraadid varasemalt taolist võimalust toetanud. Näiteks kui Andres Anvelt oli justiitsminister, siis ta sõnas, et „võtmed tagasi“ põhimõtet võiks Eestis rakendada. Täna aga valitsuskoalitsioon mõtet ei toetanud. Olen endiselt veendunud, et taolist sammu on vaja, et vähendada inimeste makseraskustesse sattumise riski,“ lõpetas Olga Ivanova.