Eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti täpsustatud hinnangul aastases võrdluses 0,7 protsenti. 2015. aasta kokkuvõttes kasvas majandus 1,1 protsenti. Majanduskasv aeglustus 2014. aastaga võrreldes oluliselt, mille peamine põhjus oli nõrk välisnõudlus.
Tänavu aasta alguses võib oodata majandusaktiivsuse püsimist madalal. Kuid suurenenud eksporditellimused, eriti elektroonikasektoris, annavad lootust ekspordimahtude pöördumiseks tõusule. Samas vähendab kiirena püsiv palgakasv ettevõtete konkurentsivõimet, eriti madalamate palkadega sektorites.
Möödunud aastat iseloomustas nõrk välisnõudlus, mis pidurdas ka siinsete eksportivate ettevõtete arengut. Neljandas kvartalis vähenes kaupade ja teenuste eksport 2 protsenti. Kuigi euroala majandus näitas möödunud aasta lõpus stabiilset kasvu ning ka impordinõudlus suurenes hoogsalt, mõjutasid Eesti eksporti laiemad, globaalsemad tegurid ning idaturu ärakukkumine. Kaubagruppidest võib välja tuua suure osatähtsusega sideseadmete vähenenud tellimused ning madalatest toorainehindadest tingitud kütuste väljaveomahtude languse. Tõenäoliselt on ka selle aasta alguse majanduskasv nõrk, samas aasta kokkuvõttes peaksid ekspordimahud kasvule pöörduma. Ekspordi langus Venemaa suunal on nõrga võrdlusbaasi mõjul taandumas.
Sisenõudlus jäi eelmise aasta viimases kvartalis aastatagusele tasemele. Eratarbimise tugev kasv jätkus 7-protsendise palgatulu kasvutempo ning langevate tarbijahindade toel. Tänavu võib oodata palgakasvu aeglustumist ning tarbijahindade kasvule pöördumist, mistõttu eratarbimise kasvutempo aeglustub. Nõrga väliskeskkonna taustal vähenesid ettevõtete varud ning investeeringud põhivarasse. Samas kogumajanduse investeeringute langus peatus, sest eraisikute eluasemeinvesteeringud jätkasid mõõdukat kasvu ning valitsussektori põhivarakulutused pöördusid tõusule. Uue 2014–2020 eurotoetuste perioodi käivitumine on võtnud aega, kuid selle positiivne mõju majandusele sel aastal suureneb.
Lisandväärtuse kasvutempo kiirenes neljandas kvartalis 0,7 protsendini. Suurim mõju oli primaarsektoril, kus lisandväärtuse reaalkasvu suurendas lisaks madalale võrdlusbaasile ka jätkuv hinnalangus. Tänu siseturule toetasid majanduskasvu veel kasv telekommunikatsioon ja infotehnoloogia, kutse- ja tehnikaalane tegevus ning jaekaubandus. Majanduskasvu pidurdasid sarnaselt eelmisele kvartalile enim ehitus, kus lisandväärtus vähenes 8 protsenti mõjutatuna rajatiste ehitamise ja hoonete rekonstrueerimistööde tugevast vähenemisest. Negatiivselt panustasid kasvu logistikavaldkond ja töötlev tööstus, kus lisandväärtuse langus on seotud välisnõudluse vähenemisega. Logistikasektori langust mõjutas rohkem lisandväärtuse vähenemine laondust ja veondust abistavates tegevustes. Töötleva tööstuse lisandväärtuse langus tuli peamiselt toodangu vähenemisest elektroonikas ja metalltoodete tootmises.