Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) nõukogu kiitis 17. novembril toimunud koosolekul heaks ettevõtte strateegia aastateks 2017-2020.
RKASi tegevusmaht kasvas ajavahemikul 2011–2015 märkimisväärselt: 2015. aasta lõpus hallati kolm korda rohkem hooneid kui 2011. aasta alguses, samuti on sellega seoses kolmekordistunud rahaliselt mõõdetavad tulud ja kulud.
RKASi nõukogu esimehe Tarmo Porgandi sõnul tulenes vajadus uuendatud strateegia järele ühelt poolt kiirest mahukasvust, kuid vähemalt samal määral ka turuarengutest ning klientide ootustest. Uus strateegia rõhutab tegevusefektiivsust, kliendisuhtlust ja teenusekesksust.
Riigi üldises kinnisvarastrateegias nähakse ette üleminek kinnisvara detsentraliseeritud valitsemiselt terviklikule juhtimissüsteemile, mis võimaldab kinnisvarakeskkonna tõhusamat korrashoidu ja arendust. Tervikliku kinnisvarakorralduse eesmärk on saavutada ja säilitada kulude mastaabiefekt, majanduslikult paremini põhjendatud otsused piiratud ressursside tingimustes. Strateegiast lähtudes antakse valdav osa riigi kinnisvarast üle RKASile, kes suudab seda kompetentsikeskusena hallata ja arendada läbipaistvamalt ja tõhusamalt ning korraldada mittevajaliku kinnisvara võõrandamise.
Riigi kinnisvarategevuse strateegiast lähtudes on RKASi kui riigi kinnisvaraalase kompetentsikeskuse strateegia aastateks 2017–2020 sõnastatud alljärgnevalt.
- Jätkuva tsentraliseerimise ja tõhusa töökorralduse abil säilitada ja suurendada kinnisvara korrashoiu kulude mastaabisäästu.
- Hoida ja arendada kompetentse, et optimeerida riigi kasutuses olevat kinnisvara nii haldusalade kui ka geograafiliste asukohtade kaupa.
- Viia lõpule üüripinna kui RKASi põhiteenuse kirjeldamine. Luua riigiasutuste ülesandeid ja funktsioone arvestavad teenuste ja toodete paketid koos läbipaistva ja arusaadava hinnastamismudeliga.
- Tagada valmisolek arendada kinnisvarakeskkonda dünaamilistest nõudmistest lähtuvalt, sh arvestades nüüdisaja energiatõhususe, keskkonnasäästlikkuse ja kasutajasõbralikkuse aspekte.
„Uus strateegia aitab kaasa riigi kinnisvara juhtimise ühtsesse mudelisse koondamise jätkumisele, et sel viisil leida võimalusi optimeerimiseks, kulude pikaajalisemaks planeerimiseks ning vara heakorra ja väärtuse säilitamiseks ning kasvuks,“ lisas Porgand.