20. augustist 2018 hakkas kehtima uus katastriüksuse moodustamise kord. Uue regulatsiooni loomisel võeti arvesse, et kui seni kehtinud reeglid oli mõeldud eelkõige katastriüksuste moodustamiseks maareformi läbiviimisel, siis tänaseks on tegelik vajadus katastriüksuseid moodustada hoopis erinevate maakorraldustoimingute läbiviimiseks.
Määrusega kehtestatud reeglid on loodud tagama täpsemad mõõdistamistulemused katastriandmete kvaliteedi tõstmiseks. Selgus maa piiride ja ulatuse osas on oluline omandiõiguse kaitse seisukohalt. Riik saab kaitsta omandiõigust eelkõige seeläbi, et hoiab usaldusväärseid piiriandmeid riiklikus registris ja piirimärkide kadumise korral on võimalik tuvastada katastriüksuse asukoht.
Varasemalt reguleerisid katastriüksuse moodustamist ja sellega seonduvat mitmed erinevad määrused. Katastriüksuse moodustamise korda koondati kokku kõik katastriüksuse moodustamist puudutavad normid.
Olulisem sisuline muudatus katastripidamises ja katastriüksuse moodustamises on see, et katastriüksust saab edaspidi moodustada nii mõõdistamise, kaardimaterjali kui ka olemasolevate katastriandmete alusel. Katastrimõõdistamist on uue korra kohaselt õigus teha nii maakorraldustööde tegevuslitsentsi omajal kui ka katastripidajal. Seega hõlmab maamõõtja mõiste ka Maa-ametit kui katastripidajat juhul, kui katastrimõõdistamist teeb Maa-amet.