Ebakindel tulevikuväljavaade õigustab investori ettevaatlikumat käitumist. Globaalse majanduskasvu võimalik edasine langus koos poliitilise ebakindlusega kaubandussõdade ja Brexiti näol halvendab riskantsete varade väljavaateid, kuid kas peame tõesti valmistuma kriisiks?
Investorid lootuse ja meeleheite vahel
Pärast eelmise sügise turbulentsi algas aktsiaturu aasta optimistlikult, ajendatuna keskpankade poliitikate nihkumisest intressimäärade alandamise ja muude stimuleerivate meetmete suunas. Lisaks aitasid aktsiaturu tõusu kiirendada lootused, et Hiina ja USA jõuavad üsna kiiresti kaubanduskokkuleppeni. Aasta edenedes kinnitati varasemat muret nõrgema kasvu pärast ja globaalse majanduskasvu prognoose hoopiski langetati. Koos oodatust selgelt karmima kaubandusläbirääkimiste retoorikaga tekitas see aktsiaturgudel heitlikke meeleolusid. Aktsiaturgudel domineerivadki nüüd SEB hinnangul ebakindlus ja investorite ettevaatlik käitumine. Kuna ebakindlus suve jooksul kasvas, tugevnes ka võlakirjade tootluste languse suundumus märkimisväärselt. Madalamad tootlused on iseenesest aktsiaturu jaoks positiivsed, kuid seekord võib juba niigi madala taseme järsku langust tõlgendada kui signaali suurenenud (globaalse) majanduslanguse riskidest.
Nõrgem makro võib tuua börsidele nõrkuse
Makrotasandi andmed näitavad, et maailmamajanduse aeglustumine jätkub, kuid pilt on SEB arvates palju rahulikum, kui finantsturud ja poliitiline areen näitavad. Pärast pikka kasvuperioodi näitab majandustsükkel lihtsalt teatud väsimuse märke – seda eriti USAs. Tööjõupuudus ja nõrgem maailmakaubandus teevad tööstuses olukorra raskemaks, samas kui teenindussektor ja kodumajapidamised on seni suutnud sellele trendile vastu panna. SEB ootab aeglasemat kasvu, kuid leiab samas, et lähitulevikus ei ole (globaalset) majanduslangust vaja karta.
Majanduse nõrkus on aga SEB arvates piisav, et tekitada küsimusi tulevase kasvu ja ettevõtete kasumi tasemete kohta üldisemalt. Kasumiprognoose on kohandatud allapoole, eriti tsüklist enam sõltuvate majandusharude puhul. SEB (sarnaselt turuosalistega laiemalt) prognoosib kogu 2019. aastaks kasumite samaks jäämist. Konsensuseprognoos aastaks 2020 osutab aga kasumite võimalikule suurenemisele umbes 10 protsendi võrra, mida SEB peab pisut liiga optimistlikuks. Võttes arvesse seda ja aktsiahindade tugevat tõusu selle aasta alguses, poleks mingi ime, kui turud viimases kvartalis volatiilsed oleks.
SEB on oma juhitavates portfellides riskitaset vähendanud
Arvestades ebamäärasemat kasvupilti ja seda, et kaubandusküsimustes ja Brexitis on toimunud vähe läbimurdeid, kulub SEB hinnangul ilmselt aega, enne kui tänased küsimused lahendatakse. Selle aasta aktsiaturgude tõus on viinud ka fundamentaalselt õigustatud hinnatasemed suhteliselt kõrgele. Praegu on SEB arvates seega turgudel pigem probleemide jätkumise oht. Augusti alguses otsustas SEB oma hallatavates portfellides aktsiate osakaalu vähendada ja leiab, et mõistlik oleks praegu hoida aktsiate osakaal pisut väiksem kui tavaliselt.
Võlakirjainvesteeringutes eelistab SEB ettevõtete ja arenevate turgude võlakirju
Keskpankade toetavast poliitikast on SEB hinnangul kasu olnud nii intressiriski kui ka krediidiriskiga investeeringutele. Peamine küsimus on see, kas keskpangad saavad nõrgemate majandusolude vältimiseks baasintressimäärasid alandada nii palju, kui turg soovib. SEB prognoosib veel kolme USA Föderaalreservi baasintressimäära alandamist ja leiab ka, et Euroopa Keskpank jätkab stimulatsioonimeetmetega. Samuti näeb SEB USA-s ja euroalal stabiilset baasinflatsiooni, umbes 1,5 protsenti. Kokkuvõttes arvab SEB, et pikaajaliste võlakirjade tootlus jääb ülimadalaks. Ettevõtete võlakirjade hoidmisel näeme mõningaid eeliseid nii madalama (investeerimisjärk) kui ka kõrgema riskiga (kõrge tootlus) võlakirjade puhul.