Eesti kinnisvara hinnatõus lööb jätkuvalt Euroopas rekordeid. Hinnatõus on jõudnud ka pealinna üüriturule, kus elamispinnad on täna kõrgemad kui olid koroona-eelsel ajal ja on karta, et kasvutrend jätkub. Lisaks tuleb üürnikel nüüd alla neelata ka kallinevad kütte- ja energiahinnad.
“Eks selline räige 6-7% inflatsioon, mida me täna näeme tähendabki seda, et tavapärase rikkamaks saamise teel astume sammu tagasi. Kindlasti mängib üldine kulubaasi tõus üürihindade tõusu juures rolli,” ütles kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Täna on näiteks kahetoalise korteri üür Tallinnas keskmiselt 450–600 eurot kuus. Järgmise aasta või poole aasta sees võib oodata kuni 15% hinnatõusu, arvab Toompark.
Hinnatõusu ootuses on üürnikel mõistlik teha pikaajaline leping fikseeritud hinnaga. . “Tähtajalise üürilepinguga on tõesti võimalik kokku lepitud perioodiks hind fikseerida. Muidugi üürileandjal on võimalik siiski ka kord aastas see hind üle vaadata,” sõnas
kinnisvarabüroo Uus Maa kutseline maakler Anneli Lindemann.
Ka kallinevad kõrvalkulud ekspertide arvates üürihindade tõsule piiri ette ei pane… seda siiski mõningate eranditega. “Ütleme elektriküttega korterit või maja täna üürile anda – Palju õnne üürileandjale,” tõi näite Toompark.
Eriti reipalt on aga tõusnud pealinna korterite ostu-müügihinnad, mis on võrreldes koroona-eelse ajaga täna ligikaudu 17% kallimad. Kas kinnisvarahinnad jätkuvalt kallinevad või on tark oodata hinnalangust, seda kindlalt ei tea keegi. “Me ei oska seda ka ise ette näha. Paraku meil puudub see ennustuskuul,” nendib Lindemann.
Siiski nõudlus elamispindade järgi pealinnas suureneb ja ehitusmaterjalid kallinevad. Seega langust kinnisvarahindades eksperdid vähemalt lähiaastateks ei ennusta.