Rahandusministeerium tutvustas täna uut üleriigilist planeeringute andmekogu (PLANK), kust on tulevikus leitavad kõik Eestis kehtestatud planeeringud. Keskkond võimaldab olemasolevad planeeringuandmed kiirelt ja lihtsalt kätte saada kõigil huvilistel – elanikel, ettevõtjatel, ametiasutustel jt.
Riigihalduse minister Riina Solman märkis, et siiani tuli planeeringuinfo hankimiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole või otsida infot veebirakendustest, mis on olemas ainult jõukamatel omavalitsustel. „Halvemal juhul olid paberil planeeringud lihtsalt kadunud või hävinenud. Ruumiloomet on aga keeruline on ellu viia, kui vajalik info on laiali pillutatud või raskesti loetav,“ rääkis minister. „Planeering on igasuguse ruumimuutuse aluseks, sisaldades infot maakasutuse võimaluste, sh ehitustingimuste kohta, mida vajavad erinevad kasutajad, näiteks ametiasutused, ettevõtjad, kinnisvaraomanikud. Selle info kättesaamiseks ja digilõhe vähendamiseks omavalitsuste vahel lõime keskkonna, kus on mõne aasta pärast kõik planeeringud koos,“ lisas ta.
Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõuniku Kermo Mägi sõnul saab uues keskkonnas iga inimene kiiresti ja lihtsalt planeeringut vaadata. „Andmeid saab kasutada Maa-ameti kaardirakendustega, et teha näiteks oma kodu ostu või ostmata jätmise otsust. Planeeringute alusel koostatakse ehitusprojekte, väljastatakse lubasid, tehakse katastritoiminguid. Ent info on vajalik ka näiteks maa maksustamise alusandmeteks või raiete planeerimisel,“ selgitas ta.
Planeeringute andmekogu:
- lähtub kasutajamugavusest;
Planeeringuandmeid vajavad erinevad kasutajad (ametiasutused, ettevõtjad, kinnisvaraomanikud jt) ning tuvastamine on vajalik vaid planeeringuandmete esitajate puhul. Keskkonnas on paindlik planeeringute otsimisvõimalus erinevate tunnuste alusel, leidmisel kuvatakse planeeringu liik, seisund (kehtiv, kehtetu, osaliselt kehtiv), kaardivaade jm andmed. - teeb kättesaadavaks digiriigile kohase ja kasutatava info;
Võimalik on ühest kohast kätte saada kõik kehtivad planeeringumaterjalid kas kaardi, pdf või muul töödeldaval kujul. Failid on alla laetavad ühe või terve planeeringu kaupa. Keskkond võimaldab andmeid ristkasutada teiste infosüsteemidega, näiteks on viited Maa-ameti rakendusele ja ehitisregistrile. - tagab planeeringute ajakohasuse;
Keskkond garanteerib andmete õigsuse ning võimaldab erinevatel huvipooltel olla kindel, et kättesaadav planeering on kõige kaasaegsem ja selle põhjal saab hakata näiteks koostama ehitusprojekti. - vähendab omavalitsuste koormust.
Hinnanguliselt tehakse umbes 10 000 planeeringute otsingut aastas, lähtuvalt ehituslubade ja planeeringute arvust ja üldisest võimalikust huvist. Neist pea 3000 juhul edastatakse päring planeeringu leidmiseks kohalikule omavalitsusele. Suurematel linnadel ja valdadel on vastavad infosüsteemid, ent väiksemad omavalitsused, kel need puuduvad ega ole tagatud planeeringute avalik kättesaamine, peavad seetõttu vastama enamatele päringutele. Eelduslikult väheneb planeeringupäringute koormus omavalitsustele kuni 70%.
Planeeringute andmekogu: planeeringud.ee.
1. novembrist 2022 on PLANK kohalikele omavalitsustele kohustuslik. Planeeringuandmete esitamiseks on kaks võimalust: kas laadides need otse üles või sisestades andmed omavalitsuse planeeringute infosüsteemi kaudu, millega süsteem on liidestatud. Juba varasemalt kehtestatud planeeringute puhul on eesmärk järk-järgult liikuda nende digitaliseerimise suunas ja teha need samuti andmekogu kaudu kättesaadavaks. Kõikide Eestis kehtestatud planeeringute andmekogusse kandmiseni loodetakse jõuda maksimaalselt nelja aastaga.
Planeeringute andmekogu on esimene samm planeerimisvaldkonna digitaliseerimisel. Järgmise sammuna plaanib Rahandusministeerium arendada planeeringute menetlemise süsteemi, mis hõlbustab inimeste kaasamist planeeringu koostamisprotsessi, lühendab menetluse aega ja muudab selle läbipaistvamaks, võimaldades planeeringute koostamisel keskenduda olulisimale – leida piirkonna jaoks sobivaim ruumilahendus. Rohkem infot: https://planeerimine.ee/digi/plank.