Tallinna linnas on käesoleva aasta esimese üheteistkümne kuu vältel müüdud 8949 korterit, mida on 8 tehingu võrra enam kui aasta varem. Tehingute arv on aasta I pooles aset leidnud alanemisest välja tulnud, kuid arvestades edasist langust prognoosivaid ehitusaktiivsuse näitajaid, siis turuaktiivsuse edasine alanemine mõningase viitajaga tõenäoliselt jätkub. Pealinnas on korteriturul kujunenud aasta vältel mediaanhinnaks 1873 eurot ruutmeetri kohta, mida on 6,9% võrra enam kui aasta varem, olles sealjuures võrreldes aastatagusega 0,9 protsendipunkti kiirem kui 2018. aastal.
Kui alla 2000 eurose ruutmeetri hinnataseme juures leiab uusi kortereid Tallinnas pakkumisel järjest vähem, siis korteriturul üldiselt on 2000 €/m2 mediaanhinna taseme juurde püsivalt jõudmiseks veel mõnda aega minna. Viimaste aastate vältel on keskmine mediaanhinna tase Tallinna korteriturul kasvanud ligi 100 euro võrra aastas. Keskmine pakkumishind on samaaegselt suurenenud suhteliselt sarnases suurusjärgus, kuid tänavu juba mõnevõrra vähem, mis eeldab, et tulevikus tehtavate tehingute lõikes tõenäoliselt hinnakasv siiski aeglustub.
Hinnakasv on sealjuures püsinud võrdlemisi tempokas nii järelturu kui ka uute korterite lõikes. Kui järelturul on käesoleva aasta IV kvartalist järelturukorterite hinnakasv asunud taas aeglustuma, on uute korterite lõikes aga hinnakasv võrreldes aastatagusega kiirenenud. Viimane on ka põhjus, miks käesoleval aastal on Tallinna korteriturul aastane hinnakasv püsinud mõnevõrra kiirem kui aasta tagasi. Tänavu üheteistkümne kuu vältel on perioodil 1940 – 1990 ehitatud korterite osas püsinud aastane hinnakasv 5,0% juures, olles aastataguse 7,1% juurest mõnevõrra taandunud.
Sealjuures on n-ö hruštšovka tüüpi korterite hinnakasv aeglustunud 7,8% pealt 4,2% juurde ning valdavalt 1980ndatel Õismäel ja Lasnamäel ehitatud 9- ja enamakorruseliste korterelamute korterite aastane hinnakasv on aeglustunud 7,3% tasemelt 5,3% juurde. Hruštšovka tüüpi korterelamud paiknevad suuresti Kesklinnas ja selle lähiümbruses, kus hinnatase on kõrgem kui tüüpilistes magalapiirkondades. Just madalama hinnataseme tõttu püsib 1980ndatel ehitatud korterite hinnakasv veel ka lähitulevikus tõenäoliselt veidi kiirem kui teiste ehituslikult vanemate korterite puhul.
Täiesti uute korterite hinnakasv on samaaegselt olnud aga koguni 11%, mis püsis veel 2018. aastal pelgalt 5,2% juures. Uute korterite puhul tuleb aga arvestada, et valdav enamus hetkel müüdavatest uutest korteritest broneeriti tegelikkuses juba vähemalt kuus kuud varem, ehk uute korterite hinnatase peegeldab võrreldes järelturukorteritega juba oluliselt kaugemas minevikus langetatud ostuotsust. Hetkel broneeritavate korterite osas on jätkuvalt kestvat hinnakasvu märgata ennekõike kõige madala hinnatasemega uute korterite osas, seda peamiselt magalapiirkondades. 2019. aastal on uute korterite statistilist hinnakasvu soodustanud asjaolu, et Kesklinna piirkonnas müüdud korterite hulk on võrreldes varasemaga suurenenud. Uute korterite laojäägi vähenemine on taas lõppenud ning edasist ehitusaktiivsust iseloomustavad näitajad ajutiselt stabiliseerunud, kuid tänavu esimese kolme kvartali vältel on siiski asutud ehitama vähem uusi kortereid kui veel aasta tagasi.
Käesoleva aasta III kvartalis võis täheldada Tallinnas ehituslubade väljastamise osas 138%-list kasvu. Viimane võib olla aga pigem seotud uuest aastast jõustuvatest energiatõhususe nõuetest hoidumisega, mistõttu tegelik ehitusega alustamine lähikvartalitel kindlasti sarnases mahus ei suurene. Teisalt mõjutas kasvu kiirenemist ka ajutiselt madal aastatagune võrdlusbaas. Aasta esimese kolme kvartali vältel on uusi ehituslube väljastatud 29% võrra enam, kuid siiski 21% vähem kui 2017. aasta samal perioodil.
Eluasemete arendusprojektide finantseerimise kogumaht on Eestis tervikuna olenemata alanevast ehitusaktiivsusest endiselt suurenenud, kuid novembri seisuga on aastane kasv taandunud pelgalt 3,9% juurde, mis veel 2017. aasta esimese üheteistkümne kuu vältel püsis koguni 26% juures. Ehitussektoris tervikuna ei ole üldplaanis viimaste kuude vältel midagi enam oluliselt muutunud, hooneehituse osas prognoositakse edasist languse jätkumist. Vähenenud nõudlust iseloomustab ka juba asjaolu, et mitmetes Eestis tegutsevates betoonelemente tootvates ettevõtetes on väheneva nõudluse tõttu asutud töötajaid koondama.