Eesti Arhitektide Liit, Keskkonnaministeerium ja Riigi Kinnisvara AS kuulutavad täna välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Eesti kõige keskkonnasõbralikuma riigihoone loomiseks. Kavandatavasse keskkonnamajja kolivad kokku Keskkonnaministeerium, selle haldusala Tallinnas asuvad üksused ja Eesti Loodusmuuseum.
Keskkonnamaja on kavandatud liginull-energiahoonena, mis toodab sama palju energiat kui kulutab. Keskkonnamaja asukohaks on planeeritud Meremuuseumi lennuangaaride ja Noblessneri sadamalinnaku vaheline ala aadressil Vesilennuki 12. Arhitektuurivõistlus hoone projekti loomiseks kuulutatakse täna keskpäeval välja rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil “Puit – homse keskkonna võti”.
Konkursil on oodatud osalema nii kohalikud kui ka rahvusvahelised arhitektuuribürood. Võistlustingimustes on toodud välja, et kavas on rajada liginull-energiahoone, mille ehitamiseks tuleb kasutada valdavalt puitu. Kliimapoliitikate mõjusid uuriva teadlase Annela Anger-Kraavi sõnul leevendab puidu kasutamine ehitusel inimtegevuse kahjulikke kliimamõjusid.
“Erinevalt tavapärastest ehitusmaterjalidest, nagu näiteks betoon ja teras, eraldub puidust ehitusmaterjali tootmisel kliimamuutusi tekitavat süsihappegaasi keskkonda vähe – ainult materjali transpordiks ja töötamiseks vajamineva kütuse põletamisest. Puud kasutavad õhus leiduvat süsihappegaasi kasvamiseks ja nii jääb see ehitise palkidesse ja laudadesse lukku kuni nende põletamise või loodusliku lagunemiseni. Ja kui maha võetud küpse metsa asemele uus istutada, siis hakkab see kasvades jällegi süsinikku siduma. Sõltuvalt puitehitise suurusest, tähendab see kasvuhoonegaaside kokkuhoidu sadade majapidamiste aastase küttekulu jagu,” täpsustab Cambridge’i ülikooli teadlane Anger-Kraavi.
Puithooned on populaarsust kogumas kogu maailmas. Palju kiidetakse nende võimekust tagada ruumides õhu parem kvaliteet, samuti on puitu kirjeldatud kui tulevikulinnade peamist ehitusmaterjali. Sealjuures tuuakse välja puidu tugevus, vastupidavus ja ohutus varingute puhul, aga ka asjaolu, et see on ainus taastuv ehitusmaterjal.
Võistlusülesande aitas koostada Eesti Arhitektide Liidu arhitekt Ivar Lubjak ja parima projekti valib 2019. aasta varakevadel seitsmeliikmeline žürii, kelle esimees on Riigi Kinnisvara ASi projektidirektor Enno Parker.
Samuti kuuluvad žüriisse arhitektid Endrik Mänd, Andres Ojari, Tomomi Hayashi ja Toivo Tammik ning Keskkonnaministeeriumist asekantsler Margit Martinson ja riigivaraosakonna peaspetsialist Martin Kõiv.
Keskkonnamajas tulevad ühe katuse alla Keskkonnaministeerium, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni liitumisel moodustuva ühendameti, Keskkonnaagentuuri ja KEMITi Tallinna struktuuriüksused (kokku 520 töökohta) ning Eesti Loodusmuuseum.
Keskkonnamaja ehitusega on soov liikuda edasi 2020. aastal ja eelduste kohaselt valmib hoone aastaks 2022.