Kellele kuulub minu kelder?

Korterelamus tuleb korteriomanikel ühiselt jagada parkimiskohti, keldrit, pööningut ja mõnikord ka katuseterrassi. Need ruumid ja pinnad ei kuulu automaatselt korteri juurde, ehkki korteriomanik on neid algusest peale kasutanud, lukustanud ja koristanud. Nii keldrit kui parkimiskohta kasutatakse kokkuleppel, enamasti on selleks suuline tava, vahel ka ühistu koosolekul vormistatud kirjalik kokkulepe. Uute korteriomanike puhul kerkivad alatihti üles […]

Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

Paljudel korteriühistutel on probleeme sellega, et üldkoosolekule ei ilmu nõutav arv korteriomanikke. Inimesed on sageli hõivatud või lihtsalt passiivsed. Siis tuleb kokku kutsuda uus koosolek, mis on aja ja ressursikulukas. Abiks võiks olla juhatuse otsus võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul saadab juhatus kõikidele korteriomanike otsuste eelnõud ja annab tähtaja, mille jooksul peavad […]

Arco Vara: Millise aja jooksul tuleb müüdud kinnisvara üle anda?

Minult küsitakse sageli, millise aja jooksul on vaja korter pärast selle müüki uuele omanikule üle anda. Klientide jaoks on see küsimus oluline, sest räägitakse ju, et kolimine on hullem kui tulekahju. Vaatame siis, kui palju on müüjal pärast notariaalset ostu-müügitehingut väljakolimiseks aega. Võlaõigusseadus ei reguleeri seda, millise aja jooksul tuleb müüdud kinnisvara uuele omanikule üle […]

Hääleõigus üldkoosolekul

Käes on kevad ja korteriühistutel üldkoosoleku läbiviimise aeg. Mõned agaramad ühistud on juba vajalikud otsused vastu võtnud aga paljudel on otsustamised veel ees. Vältimaks võimalike vaidlusi, vaadake üle oma põhikirjas sätestatud üldkoosoleku osaluse nõuded. Kellel põhikirja ei ole, peavad järgima seadust, mille kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest […]

Parkimiskohad, keldriboksid jms

Kortermajade juures on sageli probleemiks parkimiskohtade puudus. Kuidas linnavalitsus ka ei propageeri ühistranspordi kasutamist, ikka eelistatakse isiklikku sõiduvahendit. Kuidas siis lahendada olukord, et kõigile oleks parkimisreeglid selged? Nii parkimiskohad, keldriboksid, pööning jms on kõikide korteriomanike omandis ja igal korteriomanikul on õigus neid kasutada. Selleks, et kinnistada korteri juurde teatud kaasomandi osa, on vajalik korteriomanike kokkulepe. […]

Miks on omanikul oluline jälgida, et ehitisregistris oleks vara andmed korrektsed?

Me kõik teame, mis on kinnistusregister, see on andmekogu, mille eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet isikutele kuuluvate kinnisomandite kohta. Mis on aga ehitisregister ja milliseid andmed selles kajastatakse, paljud paraku ei tea. Kuna ehitisregister on teine suurem andmekogu, millest hindajad vara turuväärtuse leidmiseks andmeid koguvad, siis soovikski avalikkusele sel teemal infot jagada. Nimelt […]

Vara jagamine elukaaslaste vahel

Kui abikaasade ühisvara jagamine abielu lahutamise korral on õigusaktidega kenasti paika pandud, siis elukaaslaste puhul on asi keerulisem. Elus tuleb sageli ette, et ühele elukaaslasele kuulub mingi kinnisasi aga seda kasutavad mõlemad elukaaslased. Aga jooksul tehakse sellele parendusi, vahetatakse mööblit, uuendatakse sanitaartehnikat jne, ning sellesse panustavad mõlemad elukaaslased. Võib olla kasvavad peres ka ühised lapsed. […]

Riigi Kinnisvara: Jõgeva aretuskompleksi hoonete arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Molumba ideekavand

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) ehk varasema Eesti Taimekasvatuse Instituudi aretuskompleksi hoonete arhitektuurivõistlusele esitati 12 ideekavandit. Võitjaks valiti teos „VÄETIS“. Kõik konkursile esitatud tööd jäävad Jõgevale METKi vastavatud universaalhalli vaatamiseks maikuu lõpuni. Riigi Kinnisvara AS-i ja Maaelu Teadmuskeskuse korraldatud arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Aretuskeskus II ja Aretuskompleksi hoonete rajamiseks Jõgeva alevikku […]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Uuringus selgitati välja kortermajade renoveerimisega seotud probleemid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel valmis uuring, milles analüüsiti korterelamute renoveerimise tõhustamise võimalusi ja tehti ettepanekuid, kuidas suurendada renoveerimise aktiivsust ja kvaliteeti. „Renoveerimislainele hoo sisse saamiseks peavad nii avalik kui ka erasektor andma endast parima, et eemaldada teelt kõikvõimalikud takistused. Äsja valminud analüüsist selgub, et renoveerimistempo parandamiseks on oluline tõsta erinevate osapoolte pädevust, kvaliteedinõudeid ja […]

KredEx: Korterelamute renoveerimistaotlusi esitati kõige enam Lõuna-Eestist

Eile algas ja ühtlasi lõppes korterelamute terviklikule renoveerimisele suunatud toetuse taotlusvoor mahus 80 miljonit eurot. Kõige aktiivsemad olid lõunaeestlased, esitatud taotlusest laekus Lõuna-Eesti maakondadest ligi pool. „Kokku esitati eile 212 taotlust mahus 104,7 miljonit eurot. Taotluste pisut suurem vastuvõtt on tavapärane praktika, sest osa taotlusi ei pruugi vastata nõuetele ning on ka neid ühistuid, kes […]