Tallinna ülikooli, digiajastu kirjaoskuse kursuse eesmärgiks on tutvustada digiajastu pädevusi ning võimaldada vajalike teadmiste ja praktiliste oskuste omandamist nende pädevuste rakendamisel erialases kontekstis.
Digitaalne kirjaoskus on võime leida, liigitada, mõista, hinnata ja analüüsida infot, kasutades digitaaltehnoloogiat. Selle aluseks on parasjagu kasutusel oleva kõrgtehnoloogia tundmine ja teadmised selle kasutamisest. Digitaalse kirjaoskusega inimestel on võimalus teha oma tööd efektiivsemalt, eriti koos nende inimestega, kellel on tehnoloogia kasutamisel sarnased teadmised ja oskused. (wikipedia)
Antud kursus andis ülevaate digiajastu kirjaoskusest ning digipädevustest ja pakkus võimalusi omandada praktilisi oskusi rakendamaks digitehnoloogiat igapäevases töö- ja enesearendamise kontekstis. Kursusel käsitletud teemad olid peamiselt iseseisvaks omandamiseks, mille omandamist peegeldasid individuaalsed ja grupitööd. Kontaktpäevad pakkusid kokkuvõtvalt nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi erinevate keskkondade ja rakenduste kasutamiseks.
Digiajastu kirjaoskuse õpiplaan
Kursusel käsitletud teemad, millest loodan saada ülevaate:
- Infootsing
- TLÜ andmebaasid
- Autoriõigus
- Creative commons litsentsid
- Viitamine & plagiaat
- Digitaalne sisuloomine
- Ühisloome ja esitlemine
- Identiteet ja privaatsus
- Kommunikatsioon
- Võrgusuhtlus
- Materjalide jagamine
- Projekti/koostöö manageerimine
- Produktiivsuse vahendid
- Personaalne õpi- ja töökeskkond
- Kvalitatiivne ja kvantitatiivne enesemõõtmine
Eesmärgiks on saada uusi teadmisi ja olemasolevaid täiendada. Saadud teadmiste väljundiks on magistritöö tegemine ning nende rakendamine tööalaselt. Suurepärase magistritöö koostamiseks kogun infot kõigist kursusel käsitletud teemadelt ning püüan sealt välja tuua suunad, mida seonduvad minu valdkonnaga. Märksõnadeks on kindlasti viitamine, erinevad andmebaasid, infootsing ja autoriõigused.
Eesmärgi tahan saavutada kõikides kontakttundides kohal käimisega ning grupitöödest aktiivselt osa võttes.
9.septembri loeng oli sissejuhatus õppeainesse. Kaardistasime aine plaanid ja eesmärgid. Koostasime grupitööde nimekirja.
16. septembri loengus koostasime ajaveebi ja õppsime postitama. Hea, et mul see kogemus olemas oli…
Juba aine alguses pidime endale looma WordPressi keskkonnas isikliku ajaveebi, kuhu saame tunnis käsitletud info põhjal täiendusi kirjutada. Õnneks oli mul kogemus nii WordPressi keskkonna kui ka sinna blogimisest. Olen kasutanud seda põhja igapäevaselt sest see on lihtne ja koguaeg uuenev. Sammuti saab wordpressis teha kõik kodulehega seonduvat – muuta disaini, kuvada pilte ja infot. Ning mis vist isegi kõige tähtsam – kontrollida vaatamiste arvu ja sellega seonduvalt muuta kodulehel liiklust.
23. septembri loengus arutasime autoriõigusi ning saime teadmisi creative commons litsensidest.
Creative Commons on autoriõiguse levitamise poolt võitlev mittetulundusühing, mis püüab suurendada tasuta kasutatavate ja vabalt levitatavate loovteoste hulka. Tänapäeval on loovteoste levitamise õigused koondunud mõningate maailma võimsate sisu levitajate kätte, kes kasutavad copyright’i kui monopoli kultuuriloome aheldamiseks. Olgu selleks siis muusika-, filmitööstus või kirjutavad autorid. Creative Commons püüab näidata, et on olemas ka alternatiiv. Kultuurilise ühisomandi laiendamise vahendiks on Creative Commons litsentsid.
7. oktoobri loengus oli teemaks viitamine ja plagiaat. Õppisime neid kasutama ja ära tundma. Selles loengus sain ka teadmised Zotero keskkonna kohta, mida ka kasutama asusin.
Viitamine kui tegevus on oluline allikate tuvastamiseks. Seda on vaja teha sisuliset kõigis töödes kus olete kasutanud erinevaid allikaid. Viitamise juures on ka oluline selle stiil, mida tuleb kasutada terve töö juures läbivalt.
14. oktoobri loengus arutasime tekstide ja jooniste koostamise ja töötlemise teemade. Ehk siis Word, Excel, Visio ja powerpoint.
Tegelikult on need kõik tuntud ja teatud keskkonnad, mida kasutame tööl, koolis ja kodus. Kuid see milliseid lisa võimalusi need pakuvad töö optimeerimiseks jne saime teada loengus. Näiteks powepointis jooniste tegemine.
21. oktoobri loengus esitasime oma grupitööd, mille teemaks oli võrgusuhtlus ja materjalide jagamine. Powerpoint esitluse tegemiseks kasutasime Shaepoint keskonna OneDrive, mis tegi töö jagamise palju lihtsamaks.
Projektikoostöö läbi sharepointi
https://products.office.com/et-ee/sharepoint/collaboration
Tooted – Haridusasutustele – Õpilastele ja õpetajatele
Õppurid ja õpetajad, hankige juba täna Office’i tasuta versioon -sisestage oma e-posti aadress ja alustagem
Nõuab kasutajaks registreerumist ning küsib telefoninumbrit, et saata kood, mida tuleb kasutada enda registreeritud e-posti aadressile saabunud lingilt kasutajaks registreerumise kinnitamiseks
Vastutasuks saate 1 TB OneDrive’i salvestusruumi, mille abil postitada ja jagada kodutöid, anda tagasisidet ning töötada teistega reaalajas mis tahes seadme kaudu
Võrgusuhtlus keskkonnad: Jututoad, e-post, kiirsõnumid , foorumid, suhtlusvõrgud ja IP kõne programmid (VoIP), blogid (mikroblogid)
Suhtluskeskkonnad: Twitch, YouTube, Imgur, LinkedIn, Tinder, Gab, Facebook, Instagram, Pinterest, Tumblr, Meerkat, Periscope, Reddit
Rakendused: Viber, Google Hangouts, Google Allo, FB Messenger (Lite), Telegram, Signal, Wickr Me, Chatsecure, Silent Phone, Teamspeak, WeChat, Line, Snapchat, WhatsApp, Skype, Line, Kik, IM+, Tango, Couple
Enam kui 10+ Mb failide transport ja jagamine veebis
- ge.tt – 2 GB tasuta, saab lisada hiirega lohistades, võimalik saata mitu faili korraga
- wetransfer.com – kuni 2Gb, mitu faili korraga, Faile hoitakse serveris 2 nädalat
- Dropbox.com – tasuta 2 Gb ruum, toimib ka brauseripõhiselt, kaustu saad kiirelt jagada (parem klõps kaustal), lisades nägijate hulka meiliaadresse
- slideshare.net – kasutada läbi Facebooki, jagada esitlus teksti- ja videofaile, hoitakse originaalsel (MS Powerpoint, PPT vms) esitlemiseks konverteeritud formaadis
- docs.google.com/– Kasutada läbi Gmail aadress (suur andmemaht), faile luua ja muuta
- bittorrent.com – rakendus Shoot – faile jagada otse seadmest seadmesse ilma “pilve” vahendamiseta, boonuseks on andmete kiirem edastamine seadmest seadmesse ning ka suurem privaatsus, kuna andmed ei liigu läbi teenusepakkuja serverite ja on nähtavad vaid saatjale ning vastuvõtjale
TLÜ e-õppe keskkonna materjalide jagamine
- Slaidid ja pdf-formaadis dokumendid: SlideShare
- tekstidokumendid Issuu, OneDrive, Google Drive, Dropbox, Scribd
- videoklipid YouTubevõi Vimeo
- audioklipid SoundCloud
4. novembri loengu teemadeks oli turvalisus ja koostöö digitaalsete kanalite kaudu. Kahju, et pidin nii olulisest loengust puuduma.
Varem polnud ma tähelepanu pööranud URL-i ees asuvale tabaluku märgisele. Teadsin küll selle vajalikusest ja tähendusest turvalisuse osas kuid ei jälginud seda. Eriti hea on muidugi siis kui tuleb tabalukule järgi ka kohe lehekülje nimi.
11. novembri loengus oli teemadeks infootsing, TLÜ andmebaasid ja personaalne õpikeskkond. Teise ainetöö paigutamine samale ajale luhta mu võimaluse tunnis osaleda.
Kodutööd tehes sain TLÜ andmebaasidest hea ülevaate sest neid läheb vaja õpingutes veel pikalt.
18. novembri loengus oli teemaks digitaalne jalajälg ja analüütika. Sellest esitleti ka põnevat grupitööd. Saime teada kuidas liiguvad tegelikult meie postitused ja et need on alati kõigile kättesaadavad. Ka üles laetud pildid jäävad alati veebikeskkonda ringlema.
Digitaalne jalajälg on kogum andmeid, mis eksisteerib tänu kasutaja tegevusele digitaalses maailmas, mida on võimalik seostada kindla kasutajaga. Aktiivne jalajälg on andmed, mida kasutaja on meelega maha jätnud. Näiteks postitused.
Passiivne jalajälg on andmed, mille on kasutaja maha jätnud mitteteadlikult läbi oma tegevuste. Näiteks otsingud veebis, erinevate digilehtede külastamine.
Big data – suur hulk erinevat infot, mida seejärel kategoriseeritakse ja analüüsitakse.
5. detsember. Vaatan üle oma õpinguplaanid. Täiustan ja teen parandusi. Järeldused ainest.
Personaalne õpikeskkond
Tegin oma personaalse õpikeskkona Draw.io-s. See oli lihtne, loogiline ja mugav.
Õpikeskonna plaanisin nn ringliiklusena, mille osad on inimesed, suhtlusvõrgustikud, füüsilise- ja veebikeskkonna. Selle väljund loomulikult magastritöö. Väljatoodud ainult peamised allikad.
Kursusele mõeldes ja sisuga tutvudes seadsin selle läbimiseks ka peamise eesmärgi. Saada veel erinevaid ja väärtuslikke teadmisi digitaalsetest võimalustest, mis aitaksid lõputöö tegemisel ja selle koostamisel. Nendeks teemadeks kujunesid siis erinevad TLÜ andmebaasid ja otsingumootorite parem kasutus. Kindlasti ka viitamine ja privaatsus mis on seotud igapäevase tööga digi keskkonnas ning vajalikud pilveteenused nagu Google Drive ja Dropbox.
Igapäevaelt olengi kasutama hakanud just Google Drive kus saab ka grupitöödeks hästi valmistuda. Teadusartikleid on leidnud EBSCO Discoveryst ja märksõnade järgi infot e-teadusraamatukogust ETERA. URL-i ülipikke aadresse olen hakanud lühendama goo.gl ja lingid.ee vahendusel. Kindlasti on tulnud kasuks ka teadmised plagiaadituvastamiskeskkonna Kratt kohta ning viitamise süsteemist Zotero.
Kokkuvõtteks saan kirjutada, et saavutasin plaanitud eesmärgi. Sain välja toodud teemadel lisa teadmisi, mida soovin rakendada magistritöö koostamisel ning jõudmiseks selleni, läbi õpingute.
- Õppisin paremini kasutama Tallinna ülikooli akadeemiliste teadusandmebaase materjalide saamiseks – ScienceDirect,Web of Science ja EBSCO. Tean nüüd erinevaid infoallikaid ja otsitehnikaid ning oskan hinnata infootsingu tulemusi ning neid korrektselt viidata
- Sain teada mida saan ja võin TLÜ paroolidega veebikeskkonas veel teha. Mõistan privaatsuse ja digitaalse identiteedi uusi aspekte
- Avastasin enda jaoks Zotero keskkonna, kuhu saan koguda ja hallata erinevaid artikleid ja dokumente
- Grupitöö raames kasutasime OneDrive, mis tegi materjalide jagamise ning nende täiustamise palju tõhusamaks – tean nüüd uusi koostöö võimalusi ning oskan koostada efektiivse personaalse keskkonna
Need on vaid osa kursuse raames saadud lisa teadmised mida toon kokkuvõttes välja. Arvan, et antud oskused on hea alus, edasi jõudmiseks täiusliku digitaalse ajastu poole!