Koroonaviiruse tõkestamiseks kevadel kehtestatud ulatuslikud piirangud tõid eluasemeturule palju ebakindlust. See muutis uue eluaseme otsijad ettevaatlikumaks ja mitmete eluasemearenduste alustamine pandi pausile, kuigi pooleliolevad projektid viidi siiski lõpule. Sügise alguseks oli eluasemeturg esimesest ehmatusest üldiselt üle saanud.

Eluasemetehingute arv vähenes aprillis aastavõrdluses ligikaudu 37%, peamiselt järelturu tehingute tõttu. Alates juulist on tehingute arv aga kiiresti kasvanud ning septembris ületas see juba aastataguse taseme. Eluasemeturul tervikuna ei ole toimunud ka hinnalangust. Teises kvartalis kasvas eluaseme hinnaindeks 4% ja esialgsete andmete põhjal võis hinnakasv olla samas suurusjärgus ka kolmandas kvartalis. Hinnatõusu võib aga moonutada uute eluasemetega tehtud tehingute osakaalu kasv, mida statistika arvesse ei võta. Tehingute andmed viitavad sellele, et teatud turusegmentides, eelkõige vanemate eluasemetega tehtud tehingute puhul, on hinnakasv peatunud.

See, et eluasemeturg on taas aktiivsemaks muutunud, peegeldub ka laenulepingute sõlmimises. Septembris sõlmiti lepinguid kokku 127 miljoni euro väärtuses, mis tähendab, et tegu oli viimaste aastate ühe aktiivsema laenukuuga. Arvuliselt väljastati tagatisega eluasemelaene siiski möödunud aasta septembriga võrreldes ligi 5% vähem. Kui pärast 2008. aasta finantskriisi püsis eluasemelaenuturg mitu aastat madalseisus, siis koroonakriisi senine mõju on olnud lühiajaline.

Eluasemelaenude nõudluse kiirel kasvul võib olla mitu põhjust. Ühelt poolt võidi kevadel ostuotsuseid edasi lükata, kuid olukorra selginedes ollakse nüüd valmis tehingutega edasi minema. Võrreldes 2008. aasta kriisiga on majapidamiste sissetulekud kasvanud ning kogunenud on märksa enam sääste, mis toetab võimekust teha laenu sissemakse. Paljud töökoha säilitanud majapidamised on jätkanud säästude kogumist ka koroonakriisi ajal. Nii on majapidamiste pangahoiused alates märtsist kasvanud 612 miljoni euro võrra 8,9 miljardi euroni. Aastavõrdluses on hoiuste kasv kiirenenud 11,6%ni. Eluasemelaenude võtmist soosib ka ootus, et intressimäärad püsivad pikema aja jooksul madalad.

Pangad on senise kriisi jooksul olnud valmis eluasemete ostu rahastama kriisieelse ajaga sarnaste tingimustega. Kuigi aprillis ja mais sõlmitud eluasemelaenulepingutest on näha, et keskmine laenuintressimäär pisut kasvas, siis edasistel kuudel on see taas alanenud. Teises kvartalis püsisid muutumatuna nii väljastatud eluasemelaenude tagatuse keskmine suhtarv (LTV), laenumaksete ja sissetulekute keskmine suhtarv (DSTI) kui ka laenu tagasimakse keskmine tähtaeg.