Ülemaailmse majanduskasvu aeglustumine pidurdab Eesti ekspordikasvu ning mõjutab seeläbi ka Eesti maksebilansi tasakaalu ja majanduskasvu. Teises kvartalis oli jooksevkonto küll endiselt ülejäägis, kuid ülejääk oli märgatavalt väiksem kui 2018. aasta teises kvartalis.
Viimased andmed räägivad valdavalt ülemaailmse majanduskasvu aeglustumisest, kuid mitmes riigis kuulutavad häirekellad ka majanduslanguse ohtu. Globaalset kaubandust ja eksporti kahjustavad jätkuvalt üha süvenev vastasseis Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel, Brexitiga seotud ebakindluse pikenemine, kaubanduspinged USA ja Euroopa Liidu vahel ning paljude riikide kõrge võlatase.
Maailmamajanduse jahtumine mõjutab ka Eesti ekspordi käekäiku. 2019. aasta teises kvartalis ekspordikasv aeglustus. Kasvu aeglustumise taga on peamiselt nõrk välisnõudlus ja investorite pikka aega kestnud ebakindlus. Eesti kaupade ja teenuste eksport suurenes jooksevhindades aastaga 3,4 protsenti, mis on eelmise kvartali näitajast üle kahe korra väiksem. Aeglasem ekspordikasv ja sellega seotud riskid tähendavad lähivaates ka Eesti majanduskasvu aeglustumist.
Maailmamajanduse jahtumine on vähendanud ka Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääki. Eelmisel aastal oli see 3,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist, selle aasta teises kvartalis 1,5 protsenti. Et sisenõudlus reageerib välistingimuste muutustele alati viitega, oli selline ülejäägi vähenemine ootuspärane.
Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab Eesti Pank ka maksebilansi statistika teate, mis käsitleb jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.