Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhtkond arutas Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) esindajatega nii ameti tegevuse positiivseid muutusi kui ka Tallinna linnaplaneerimise ja ehituse kitsaskohti. Liidu esindajad märkisid, et Linnaplaneerimise Ameti sisemise sünergia kasv on märgatav ning tunnustasid menetlusprotsesside tuntavat kvaliteedi paranemist võrreldes varasemate aastatega.
Kohtumisel käsitleti mitut planeeringuid ja ehitust puudutavat sisulist teemat eesmärgiga muuta linnaplaneerimise ja ehituse protsessi veelgi sujuvamaks ja avatumaks. EKELi juhatuse liige Tõnis Tarbe tõi esile eskiiside kooskõlastamise kui ühe sagedamini arusaamatust tekitava probleemi. Arusaamatuste põhjuseks peetakse eelkõige eskiiside menetlemise kuulumist nn halli alasse, kus see on õigusaktidega täpsemalt reguleerimata. Samuti ei võimalda eskiiside menetlemist ehitisregister. Seetõttu ei saada ka hästi aru, millises staadiumis tuleks arvestada nt eskiisi kohta esitatavaid märkusi. Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein selgitas: „Eskiisidele esitatakse spetsialistide märkused eesmärgiga arvestada neid järgmises etapis ehk eelprojekti koostamisel.“ EKELi esindajad leidsid, et märkused eskiisile võiks esitada soovituslikus vormis.
Amet edastas omalt poolt projekteerijatele palve esitada ehitusloa taotlemiseks valmis projekt. Praegused kogemused näitavad, et tihti taotletakse ehitusluba pooliku, mitte kompleksselt koostatud ehitusprojektiga, mida alles loa menetlemise käigus hakatakse parandama ja mille tõttu kogu protsess venib. Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd märkis, et liiga sageli ei vasta ehitusprojekt ka alusdokumentidele ehk selles ei ole arvestatud ei üld- ega detailplaneeringut, mis on üks põhjus projekti tagasilükkamiseks.
EKELi esindajad avaldasid lootust, et amet hakkab ka suuremat tähelepanu pöörama planeeringutele, mis jäävad n-ö üld- ja detailplaneeringu vahele ehk ruumivisioonile. Positiivse näitena toodi siin välja Tallinna peatänava planeering, millesse amet on täie tõsidusega panustanud. Selliseid võiks Tallinna linnaruumi üldist kvaliteeti silmas pidades olla oluliselt rohkem.
Põgusalt puudutati veel Tallinna ehitusmääruse eelnõud, mis vastuvõtmise järel vajaks põhjalikumat tutvustamist.
Linnaplaneerimise Amet kohtub Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu liikmetega regulaarselt eesmärgiga hoida planeerimis- ja ehitusvaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid ameti tööspetsiifikaga paremini kursis. Samuti aitab erasektori kaasamine ennetada tekkida võivaid probleeme ning muuta tööd tulemuslikumaks.
Arutelust võtsid osa ka Transpordiameti juhataja Andres Harjo ja Kommunaalameti asejuhataja Reio Vesiallik. Linnaplaneerimise Ametit esindasid lisaks ameti juhatajale ja peaarhitektile veel detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen, ehitusosakonna juhataja Helvi Kork ja õigusosakonna juhataja Eva Vanamb.