Eesti kolmanda kvartali sisemajanduse kogutoodang oli täpsustatud andmetel esialgsest hinnangust küll veidi kõrgem, kuid majanduskasv püsib sellegipoolest aeglane.
Majanduskasvu pidurdab ettevõtete vähene kasumlikkus
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang selle aasta III kvartalis aastatagusega võrreldes 1,3%. Lisandväärtuse kasv oli kesine või koguni negatiivne mitmel suurel tegevusalal. Kokku suurenes majanduses loodud lisandväärtus 2015. aasta sama ajaga võrreldes vaid protsendi võrra. Suurima positiivse panuse andis veonduse ja laonduse tegevusala, kus lisandväärtus kerkis ligi 7%. Pea samavõrra aitasid SKP-d kasvatada veel kaubandus ja energia-tootmine. Hulgi- ja jaekaubanduses suurenes lisandväärtus 4%, seejuures vedas kasvu ennekõike hulgikaubanduse pool. Elektri¬energia ja soojusvarustuse alal kasvas loodud lisandväärtus koguni 19%. Positiivse poole pealt väärib veel märkimist lisandväärtuse suurenemine haldus- ja abitegevuste ning info ja side valdkonnas, mis mõlemad aitasid SKP kasvule tublisti kaasa.
Suur negatiivne panuse SKP kasvu tuli primaarsektorist. Põllu- ja metsamajanduse ning kalanduse valdkonna lisandväärtus kahanes mullusega võrreldes pea neljandiku. Seejuures oli languses nii metsandus kui taime- ja loomakasvatus. Ilma selle puudujäägita oleks Eesti majanduskasv küündinud III kvartalis pea 2 protsendini. Sektorid, mis oluliselt majanduskasvu piirasid, olid veel ehitus ja kinnisvaraalane tegevus, kus lisandväärtuse vähenemine jäi küll oluliselt mõõdukamaks.
Lihtsustatult jaguneb äritegevuse läbi loodud lisandväärtus kahe osapoole – töötajate ja omanike vahel. Kui palgakasv on viimastel kvartalitel küündinud 7-8 protsendini, siis ettevõtete kasumid on languses sisuliselt juba 2015. aasta algusest. Töötajatele makstavate hüvitiste osatähtsus on seeläbi kasvanud selle aasta 9 kuu põhjal ligi 50 protsendini SKP-st. Juhul kui ettevõtted ei suuda kasumlikkust parandada, ei ole loota kiire majanduskasvu taastumist, vaid pigem võid oodata, et mõned neist on sunnitud uksed sulgema.
Olukord ekspordis on paranenud
Kui veel mõni aeg tagasi pidurdas majanduskasvu nigel eksport, siis III kvartalis suurenes kaupade ja teenuste müük välisriikidesse püsihindades 5,6%. Seejuures suurenes kaupade eksport hinnamuutusi arvesse võttes 5% ning teenuste müük välisresidentidele 6,9%. Enim panustas ekspordi kasvu masinate ja seadmete suurenenud müük. Kui teises kvartalis pidurdas kiirest ekspordikasvust saadavat kasu veelgi tempokam impordi suurenemine, siis III kvartalis jäi impordi kasv tagasihoidlikumaks. Võrreldes 2015. aasta III kvartaliga osteti kaupasid ja teenuseid välisriikidest püsihindades 4,1% enam. Kaupadest kasvas kõige kiiremini sõiduautode sissevedu, kuid oluliselt enam imporditi ka keemiatooteid. Suure kaubavahetuse ülejäägi tõttu suurenes netoekspordi osatähtsus SKP-s 6,9 protsendini, mis on viimase 20 kvartali kõrgeim tase.
Investeeringud hetkel veel languses
Vaadates sisemajanduse kogutoodangut tarbimise meetodil, kahandas kasvu III kvartalis enim investeeringute vähenemine. Võrreldes eelmise aastaga kahanes kapitali kogumahutus põhi¬varasse enam kui 8%. Varasemast vähem tegid investeeringuid nii ettevõtted, kui avalik sektor. Aasta alguses kiirelt suurenenud kapitalikaupade import (v.a. transpordivahendid) rauges aasta keskpaigas ja on sellest saadik olnud languses. Veidi aeglustus III kvartalis ka ettevõtete laenu-portfelli kasv, kuid varasemaga võrreldes on ettevõtete laenukäitumine olnud pigem optimistlik. Oktoobris oli ettevõtete laenuportfelli maht eelmise aasta tasemest koguni 9% kõrgem.
Jooksevhindades panustas investeeringute langusesse kõige enam energia- ja kommunaal¬valdkond. Elektrienergia ja soojusvarustuse alal kahanesid investeeringud eelmise aasta tasemega võrreldes pea poole võrra, veevarustuse ja jäätmekäitluse alal aga koguni 83%. Märkimisväärse negatiivse panuse andis veel kinnisvaraalane tegevus, mille investeeringud kahanesid samuti enam kui poole võrra. Tugeva negatiivse panuse andis kahjuks ka töötlev tööstus, mille investeeringute maht vähenes viiendiku. Üks väheseid tegevusalasid, kus investeeringud oluliselt suurenesid, oli veonduse ja laonduse valdkond, mis investeeringute mahtu eelmise aastaga võrreldes enam kui kahekordistas. Valdkonna ettevõtete investeeringud on tugevalt kasvanud terve aasta vältel.
Vaadates tulevikku, võib siiski oodata investeeringute peatset taastumist. Eesti ettevõtete tootmisvõimsuse kasutatuse tase ei ole majanduskriisi järgsel perioodil olnud kunagi nii kõrge. See viitab vajadusele peagi tootmisvõimekust investeeringute abil suurendada, et kasvava nõudlusega toime tulla. Investeerimisaktiivsus peaks oluliselt kasvama ka avalikus sektoris. Ühelt poolt on järgmisel aastal oodata senisest ulatuslikumaid ehitustöid EL tõukefondide vahendite abil, mida võimendavad kohalike omavalitsuste valimised ja vajadus enne seda linte lõigata. Lisaks on uus valitsuskoalitsioon lubanud majandusse suunata täiendavaid investeeringuid laenuraha abil, mis lühikeses perspektiivis kasvu kindlasti hoogustab.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik