Eestis on 1,2 miljonit aadressi. Selle aasta oktoobris-novembris muutub haldusreformi tõttu neist umbes üks kolmandik. Kui arvestada ka haldus- ja asustusjaotuse muudatuste tehnilisi kodeeringu muutusi, siis teiseneb umbes kaks kolmandikku andmetest.
Muutuvad umbes 109 000 eramaja ja 26 000 kortermaja aadressid ning 81 000 korteri aadressid, seega on teisenemas umbes 190 000 elukoha aadressi. Kui arvestada ka ilma hooneteta ja mitteelukondlike hoonetega maaüksusi, siis muutub kokku 407 000 Eesti aadressi. Aadressiandmeid hallatakse Eestis keskselt aadressiandmete süsteemi infosüsteemis (ADS). Siit võtavad aadressiandmeid kõik teised suuremad andmekogud, sealhulgas rahvastikuregister ja ehitisregister.
Vaata Maa-ameti rakendusest oma uut aadressi
Maa-amet lisas geoportaali avalehele aadressi teisendaja, mille abil saab teada, kas hetkel kehtiv aadress jääb pärast haldusreformi samaks või muutub.
Aadress pärast haldusreformi põhineb hetkel kinnitatud õigusaktidel (mõned külade nimemuudatused on veel lahtised).
Koha-aadressi määraja on kohalik omavalitsus. Seega, kui on küsimusi aadressi kohta või on soov ametlikku aadressi muuta, tuleb pöörduda linna- või vallavalitsuse poole. Loomulikult on ka Maa-ameti aadressiandmete osakonna töötajad alati lahkesti nõus selgitusi jagama.
Peale haldusreformi jääb alles 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus muutub 11 maakonna piir. Muutuvad ka paljude külade nimed (enamik neist Saare- ja Võrumaal), sest samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.
Haldusreformi järgseid halduspiire saab vaadata halduspiiride kaardirakendusest.
Uued aadressid linnasisestes linnades
Peale haldusreformi saab Eestis olema viis nn linna-linna ehk linnasisest linna: Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu, Narva-Jõesuu.
Eelnimetatud linnad on haldusreformi järgselt oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates enda alla ka ulatusliku hajaasustusega ala. Seega mõne küla aadressis hakatakse nimetama ka linna. Näiteks küla, mis praegu on Paide vallas, kuid haldusreformi järel on Paide linna koosseisus, saab uueks aadressiks Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra. Harjumist vajab ka see, et linnasiseste linnade uutes ametlikes aadressides kordub sõna linn kaks korda. Näiteks Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tn 1. Nii saab olema ka Haapsalu, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnade puhul.
Linnaosad, asumid ja osavallad
Eestis on ametlikult linnaosad olemas üksnes Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Ametlikult ei ole haldus- ja asustusüksuste klassifikaatorisse (EHAK) kantud ühtegi osavalda ega linna asumit. Ka peale haldusreformi jäävad aadressiandmetes ja EHAK-is kehtima ainult Tallinna ja Kohtla-Järve linnaosad. Ühtegi uut osavalda, linnaosa ega asumit ametlikes aadressiandmetes hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt kasutusse ei võeta, kuigi kinnisvaraäris kasutatakse mitteametlikke asumeid ja linnaosi üsna palju ilmselt ka edaspidi.
Aadressiandmete kasutamine ja allalaadimine on tasuta
ADS-i andmed on tasuta nii avalike rakenduste kaudu päringuid tehes kui ka väljavõtteid alla laadides. Paljud registrid kasutavad ADS-i andmeid X-tee teenuste kaudu. Näiteks, kui rahvastikuregistrisse esitatakse elukohateade, siis kontrollitakse süsteemselt, kas aadress on ADS-is olemas. Kui aadressi ADS-is ei ole, siis peab omavalitsus selle enne rahvastikuregistri kannet looma või paluma kodanikul aadressi täpsustada.
Oma kehtivat aadressi saab kontrollida ja andmeid tasuta alla laadida Maa-ameti aadressiandmete päringu- või kaardirakendusest.
Oma kodulehele saab lisada integreeritava aadressiotsingu In-ADS
In-ADS annab kiire võimaluse aadressi otsida ja oma infosüsteemi salvestada. Rakenduses saab taustaks valida Maa-ameti tehtud hübriid- ja aluskaardi või ortofoto ning kuvada seal ka katastriüksuste piire ja aadressipunkte.
Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2017. aasta oktoobris.
Kaks näidet võimalikest haldusreformi järgsetest aadressidest, kus maapiirkonnad koos küladega kuuluvad linna koosseisu.
https://www.maaamet.ee/et/uudised/haldusreformi-jarel-muutub-eestis-ule-400-000-aadressi