Kinnisvaraomanikud arvavad sageli, et maakleri osaluseta üürivad nad oma korteri välja kiiremini ja soodsamalt, kuna kinnisvarafirma kaudu korterit üürides tuleb tasuda korraga esimese kuu üür, tagatisraha ning maakleri vahendustasu. Nii tegutsedes võtavad nad aga enda kanda suure riski.
Üks peamine põhjus, miks korteriomanik keeldub maakleri teenusest, on lootus, et korter võetakse kiiremini üürile, kui kuulutuses on märgitud „otse omanikult” – nii on üürnikul korraga vaja tasuda väiksem summa. See võib küll tõsi olla, kuid otse omanikult soovivad korterit üürida need, kes üritavad maakleritasu pealt kokku hoida, ning need, kes mõnel isiklikul põhjusel ei taha vastata küsimustele, mida maakler kliendile taustauuring käigus esitab. Nii ongi võimalik, et korteriomanik leiab üürniku nädala või kuuga, kuid kas ta saab ka kindel olla, et see üürnik on hoolas, distsiplineeritud ning hakkab õigeaegselt üüri tasuma?
Viimast ei saa küll keegi garanteerida, ka mitte maakler, kuid kogenud maakler on hea inimestetundja. Aastaid kinnisvaraturul tegutsenud ja iga päev erinevate inimestega kokku puutuv maakler saab siin olla suureks abiks. Tulevase üürnikuga suheldes saab maakler infot, mis võimaldab hinnata inimese maksevõimekust, samuti saab maakler teha täiendavaid päringuid, kasutades nii avalikke ja riiklikke registreid kui ka erasektori krediidi- ja võlgnikeregistreid. Ühtlasi kontrollib maakler isikut tõendavaid dokumente ning koostab üürilepingu. Teiselt poolt kõneleb see, kui üürnik on valmis maakleriga koostööd tegema, tema tõsimeelsusest ja maksevõimest. Just selliseid üürnikke tahavadki ju oma kortereid väljaüürivad omanikud, kas pole nii? Maakleri abiga saad kindlustunde, et sinu kinnisvara läheb usaldusväärse ning maksejõulise üürniku kasutusse ning kogu protsess sujub tõrgeteta.
Üürikorralduse kulu jääb tavaliselt ühe kuu üürisumma piiresse. Seaduse järgi peaks selle tasuma üürileandja, kes teenuse tellib. Kuid praktikas maksab selle üürnik, kuna tänase päevani ületab üüriturul nõudlus pakkumise. Seda toetab ka meie kohtusüsteem ja tarbijakaitse. See tuleneb sellest, et suurem osa kortereid üüritakse lühikeseks perioodiks, alla kaheks aastaks. Et tasuda maakleritasu, peaks omanik teenima üürist piisavalt tulu, et üürile andmine ära tasuks.
Korteri üürileandmisel tuleb tasuda esmalt kuulutuse lisamise eest kinnisvaraportaalidesse. Kliendid kasutavad enim portaali kv.ee, kus ühe kuulutuse aktiivsena hoidmise eest tuleb tasuda umbes 20 eurot kuus. Kui tellida kuulutusele mõni lisatasemeteenus, on tasutav summa suurem. Enda oskuste või vahendite puudumisel tuleb tasuda fotograafile kinnisvara piltide eest – suurusjärk algab 50 eurost. Veel tuleb vormistada juriidiliselt korrektne üürileping ning kinnisvara üleandmisel vastuvõtmise-üleandmise akt, kus fikseeritakse mõõdikute näidud ning kinnisvara ja sissejäävate esemete täpne seisukord – et üürilepingu lõppemisel välistada segadust. Nende lepingute eest tuleb tasuda kas kinnisvarabüroole või juristile. Ka registritest üürniku tausta kohta tehtavad päringud on tasulised. Päeva lõpuks teeb maakler selle töö korteriomaniku eest ära ning vahenduse eest tasub üürnik.
Üürniku taustauuring on väga oluline. Maksehäiretega üürihuvilisega on riskantne lepingut sõlmida, kuid kahjuks ei saa üürniku makseraskusi täielikult välistada ka siis, kui tema varasem maksekäitumine on olnud laitmatu. Kui kasutada üürniku leidmiseks kinnisvarabüroo teenust, on maakleri kohustus jälgida, et üürileping kaitseks mõlema poole huve ning oleks seadusega kooskõlas. Internetist on võimalik leida erinevaid üürilepingu põhjasid, kuid need ei pruugi olla korrektsed. Lepingutes ise muudatusi tehes võivad kokkulepped minna seadusega vastuollu ega ole siis vettpidavad. Suuline leping on küll seaduslik, kuid vaidluste tekkimisel on väga keeruline selle sisu tagantjärele tõendada, seega võiks üürileping olla alati kirjalik.