Riikliku kultuuripärandi andmed on tänasest ehitisregistriga seotud ja registrist leiab nüüdsest teavet ka selle kohta, millised ehitised on muinsuskaitse all. Muudatus lihtsustab ehitamisega seotud info koondamist ja menetlusi, tagab õigete osapoolte õigeaegse kaasamise ning võimaldab paremini sobitada toetusmeetmeid, arvestades kultuuripärandi hoonete erisusi.
Riikliku kultuuripärandi andmed on nüüd seotud EHR-i andmete ja teenustega. See tähendab, et info hoone kultuuriväärtuse kohta jõuab automaatselt ehitus- ja kasutusteatiste ning -lubade menetlusse ning ka e-ehituse platvormi teenustesse. Uuendus toob välja, kas tegu on mälestise või muinsuskaitsealal asuva A-, B- või C-kategooria hoonega ning annab poliitikakujundajatele võimaluse paremini arvestada kultuuriväärtuslike hoonetega erinevate toetusmeetmete kujundamisel.
„E-ehituse platvorm koondab üha enam kogu ehitiste ja ehitamisega seotud info ühte ökosüsteemi. Muinsuskaitse andmete liidestamine ehitisregistriga on suur kvaliteedihüpe – see teeb lubade menetlemise kiiremaks ja täpsemaks, tagab osapoolte õigeaegse kaasamise ning annab parema ülevaate meie hoonefondist. Lõppkokkuvõttes tähendab see targemat planeerimist, sujuvamat ehitamist ja paremat elukeskkonda,“ sõnas Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.
Kolm peamist uuendust:
- Kultuuriväärtuse info EHR-is: Ehitise kehtivate andmete ja dokumentide vaadetele lisandub kultuuriväärtuse andmestik, mis tuvastab vastava muinsuskaitsealuse objekti ja pakub otseviiteid kultuurimälestiste registrisse.
- Selged seosed ja kategooriad: Kultuuriväärtuse seoseid on kolm: (1) ehitis on mälestis, (2) ehitis asub muinsuskaitsealal, (3) ehitis asub mälestisel. Muinsuskaitsealal asuvad ehitised on jaotatud A/B/C kaitsekategooriatesse.
- Automaatne ruumianalüüs menetluses: Taotluse või teatise koostamisel ning hoone ruumikuju lisamisel käivitub objektipõhine päring EHR-i ja kultuurimälestiste ruumiandmete vahel; kattuvuse korral lisatakse info automaatselt ehitise andmestikku. Vajadusel saavad teatud õigustega kasutajad seoseid käsitsi täiendada, eelkõige rajatiste puhul.
Täiendavad uuendused:
- 2D kaartidele lisanduvad kitsenduste kaardikihid (haldus-, keskkonna- ja tehnovööndid ning muinsuskaitsealade ja -objektide kihid); 3D kaardi kihtide ülesehitust uuendatakse.
- Ehitise detailotsingusse lisandub kultuuriväärtuse väli; alates detsembrist 2025 lisandub kultuuriväärtuse filter ka infoportaali.
- Tulemuse täpsus sõltub ruumiandmete olemasolust ja kvaliteedist; ülevaatliku andmestiku nimel jätkub ruumiandmete pidev täiendamine. Maa- ja Ruumiameti projektijuht Karen Klandorf selgitab: „Kuna ehitiste kultuuriväärtus tuvastatakse ruumianalüüsi käigus, sõltuvad tulemused ehitise ruumiandmete olemasolust – kas hoonel on geomeetria ja kas see kattub mälestise või muinsuskaitseala asukohaga. Kvaliteetse ja ülevaatliku andmestiku saavutamiseks on vajalik ruumiandmete pidev täiendamine.“
Kes võidavad?
- Taotlejad ja omanikud: selgemad „mängureeglid“ algusest peale, vähem paralleelselt toimuvaid päringuid ja menetlusi.
- Ametnikud: kiirem ja ühtlasem menetlus, väiksem vearisk ja käsitöö maht.
- Poliitikakujundajad: täpsem statistika ja prognoosid, mis toetavad andmepõhiseid otsuseid.
- Ühiskond: läbipaistvam andmeringlus ja paremad elukeskkonna otsused.
Muinsuskaitse andmete siire ehitisregistrisse on osa teadusarendusprojektide LIFE IP BuildEST ja LIFE heritageHOME ühisest renoveerimise digiteenuse arendamisest, mida veab Kliimaministeerium koostöös Maa- ja Ruumiametiga. Töid rahastati Vabariigi Valitsuse avaandmete direktiivi ülevõtmise sihtotstarbelisest reservist.