Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis ministeeriumitele, riigiasutustele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks planeerimisseaduse muudatused, millega soovitakse planeerimisprotsessi tõhustada ning luua õigusselgust. Tagasisidet oodatakse eelnõude infosüsteemis 31. märtsiks.
„Valitsuse prioriteet on muuta planeerimisprotsessi lihtsamaks ja selgemaks. Praegu võtavad planeerimismenetlused kohati väga kaua aega, mis pidurdavad Eesti elu- ja majanduskeskkonna arengut. Planeerimisprotsessi tõhustamine aitab tuua Eestisse uusi investeeringuid ning annab hoogu majanduse arengule,“ selgitas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Ühe muudatusena on eelnõus ettepanek kaotada ära liigina kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Selle asemel on võimalik kasutada detailplaneeringut, mille menetlusprotsess on selgem ja tõhusam ning selle võrra ka enamasti kiirem. Lisaks on ettepanek lühendada detailplaneeringute koostamise tähtaega kolmelt aastalt kahele ja poolele. „Juba praegu on keskmine detailplaneeringute menetlusprotsess keskmiselt 2,5 aastat. Seega näeme, et 2,5 aastat on realistlik tähtaeg ning senist kolme aastat on võimalik poole aasta võrra lühendada,“ sõnas Keldo.
Eelnõus nähakse ette ka maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapi ära jätmist, millega lüheneks planeerimisprotsess umbes paari kuu võrra.
Lisaks soovitakse tõhustada ja muuta paindlikumaks planeeringu koostamisest teavitamist ja selle avalikustamist. Selleks nähakse ette, et:
- kohalik omavalitsus ei pea avaldama teateid maakonna ja üleriigilistes lehtedes. Piisab omavalitsuse lehest teavitamisest;
- teavitama peab ka omavalitsuse sotsiaalmeediakontol, kui see on olemas;
- avalikust väljapanekust ja arutelust etteteatamise aega lühendatakse 14 päevalt viiele päevale;
- kohalikul omavalitsusel tekib kaalutlusõigus, et otsustada, kus toimub planeeringu avalik väljapanek ja arutelu (tuleb korraldada sobivas asukohas). See tähendab, et avalik väljapanek ja arutelu võib põhjendatud juhul toimuda ka näiteks maakonna- või omavalitsuse keskuse asemel planeeringu alasse jäävas raamatukogus vms kohas.
Samuti täpsustatakse eelnõus planeerimispõhimõtteid, sealhulgas on lisatud kliimamuutuste ja kvaliteetse ruumi põhimõtetega arvestamise nõue.
„Nende sammude järel soovime me pikemas vaates aga veelgi ambitsioonikamad olla ning vaadata täiendavalt üle, mida saaksime lisaks ära teha, et mõjusalt planeerimisprotsessi kiirendada,“ nimetas Keldo. „Meie jaoks on väga oluline ka koostöö kohalike omavalitsustega. Kuulame nende peegeldusi ja tagasisidet, kuidas saaks riik omavalitsustele appi tulla menetlusprotsesside tõhustamisel ning vajadusel ka selleks täiendavalt planeerimisseadust muuta. Seetõttu on eelnõule laekuv tagasiside meie jaoks väga oluline sisend, mida edasiste sammude plaanimisel arvesse võtta,“ ütles Keldo.
Planeerimisseaduse muudatuste välja töötamisel tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tihedat koostööd paljude valdkonna liitude ja ekspertidega. Sealhulgas kaasati Eesti Linnade ja Valdade Liitu, Eesti Planeerijate Ühingut, Eesti Arhitektide Liitu, ministeeriume ja riigiasutusi.