Eesti Omanike Keskliit on kategooriliselt vastu eelnõule, mis seaks 90 000 maaomanikule piirangud oma põllumaa saatuse ja sihtotstarbe üle otsustamisel. Maade kasutamine peab olema reguleeritud üksnes läbi avaliku planeeringu ja uued kitsendused on ülemäärased ning seega põhiseadusevastased.

Omanike Keskliidu esimehe Priidu Pärna sõnul süveneb iga aastaga seadusloomes suundumus, kus eraomandisse suhtutakse kui nõukogudeaegsesse üldrahvalikku hüvesse, mida igaüks võib lükata ja tõmmata. Iga ametkond lisab oma kivi sellesse kitsenduste müüri ja lõpuks ei paista enam päikestki üle selle müüri omaniku maale.

Paljud omanikud on arvamusel, et me tahtsime vaba riiki, aga oleme saanud haldusriigi, kus iga omaniku tegevus allub ametniku järelvalvele, haldussunnile või loakohustusele. Eesti pindalast veerand on looduskaitseliste piirangutega, samas maade väljaostmise tähtajad on aastatepikkused. 130 000 omanikku on kitsendatud muinsuskaitseliste piirangutega, kuid riik jagab toetusraha renoveerimiseks vähem kui kulutab nõukogudeaegse arhitektuuri lammutamisele. Kohalikud omavalitsused panevad omanikele kohustuse talvel hooldada linnatänavaid, kuigi vahepeal on leiutatud traktor ja lumesahk.

Valitsejate suhtumist eraomandisse näitab see, et maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise eelnõud (735SE) ei ole kunagi saadetud Eesti Omanike Keskliidu seisukohavõtmiseks.