Valitsus otsustas riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul eraldada üle 800 000 euro tühjenevate ja elamiskõlbmatute kortermajade probleemi lahendamiseks. Sellega aitab riik kõige suuremates raskustes olevatel omavalitsustel lahendada pooltühjalt seisvate majade muret ja pakkuda neis elavatele elanikele paremaid elutingimusi.
„Tühjenevad korterelamud ei ole ainult elamumajanduse, vaid laiem regionaalarengu probleem, mis mõjutab piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda. Elamiskõlbmatus ja pooltühjas kortermajas ei soovi keegi elada ja see on üks põhjus, miks inimesed, eriti noored pered lahkuvad piirkonnast. Siin peab riik appi tulema, et koostöös kohalike omavalitsustega töötada välja pikaajaline lahendus,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab tühjenevate korterelamute näidisprojekti väljatöötamise vajalikkust.
Näidisprojekt on osa möödunud aastal valitsuses heaks kiidetud Kahaneva elanikkonnaga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamise tegevuskavast, mille eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi piirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamisel. Tühjalt ja/või pooltühjalt seisvad korterelamud, mille korterite järgi ei ole nõudlust, on koormaks nii omanikele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile, kellele on viimastel aastatel loovutatud 226 korterit. Kõige rohkem on neid Ida-Virumaal.
„Näidisprojekti abil saavad kohalikud omavalitsused vajalikud toetusmeetmed ja juhendid, kuidas tulevikus probleemi ennetada ning tühjenevate korterelamutega tegeleda. Samas peab riik ka edaspidi selles protsessis omavalitsusi toetama,“ lisas minister Aab.
Projekti esimeses etapis on plaanis välja valida ning teha koostööettepanek 1-3 omavalitsusele ja sõlmida koostöölepe näidisprojekti elluviimiseks. Teises etapis kaardistatakse probleemsed kortermajad ja analüüsitakse piirkonna ruumilist arengut. Seejärel on plaanis 2–4 tühjeneva korterelamu näitel välja töötada omandiküsimustega seotud lahendused, misjärel saab elanikud ümber asustada korda tehtud korterelamutesse ja tühjana seisvad ning elamiskõlbmatud hooned lammutada. Tulemusena töötatakse välja toimiv tegutsemismudel omavalitsustele, et nad saaksid edaspidi tühjade ja tihti ka ohtlike korterelamutega tegeleda. Projekti tulemused on aluseks täiendavate riiklike toetusmeetmete väljatöötamiseks omavalitsustele ja võimalike seadusmuudatuste ettepanekute koostamiseks. Projekti lõpptähtaeg on planeeritud 2021. aasta lõpp.
Valitsus eraldas 803 225 eurot näidisprojekti rahastamiseks.
Valitsus võttis 15.02.2018 kabineti nõupidamisel teadmiseks tegevus- ja rahastamiskava kahaneva rahvaarvuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamiseks. Selle elluviimist koordineerib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös rahandus-, justiits- ja sotsiaalministeeriumiga.
Lisainfo:
Kohalikud omavalitsused, kus on enim korteriomandeid loovutatud riigile märts 2019 seisuga:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2013. aastal tellitud uuringu põhjal oli Eestis 2013. aastal kokku 476 tühja või vähemalt 25%-ulatuses tühja korterelamut, mis vajasid lammutamist või renoveerimist ning uuring näitas, et prognooside põhjal lisandub aastatel 2015–2030 644 probleemset korterelamut. Kõige rohkem oli probleemseid korterelamuid Valga maakonnas (108, sh Valga linnas 87) moodustades 17,3% maakonna korterelamutest. Probleemsuselt teine piirkond on Ida-Viru maakond (86, sh Kohtla-Järvel 42), kus probleemsed korterelamud moodustasid 3,6%. Seejuures Ida-Viru maakonnas on rohkem suuremaid kui 1200 m² eluruumi pinnaga paneelelamuid.
Alikas: „Uuring kasutusest väljalangenud ja mahajäetud elamufondi võimalikust probleemsusest“ DTZ Kinnisvaraekspert, 2013