Oleme harjunud mõtlema pealinnast kui tõmbekeskusest. Vaadates Tallinnas elavate inimeste liikumist aga teise mätta otsast, on see ühtlasi suurima väljarändajate arvuga Eesti omavalitsusüksus.
Viimase nelja aastaga on Tallinnast välismaale lahkunud 21 185 inimest, mis on tunduvalt rohkem kui selle aasta algul oli elanikke Pirita linnaosas. Tallinnas on kodu 33% Eesti elanikest. Kogu Eesti välisrändest 44% moodustavad pealinnast lahkuvad inimesed.
Aastal 2018 kolis Tallinnast välismaale 2571 meest ja 2014 naist ehk kokku 4585 inimest. Väljarändajaid oli rohkem kui neid tallinlasi, kes meie hulgast jäädavalt lahkusid. Aastal 2018 suri 4474 Tallinna elanikku.
Eestist lahkuvad pigem noored inimesed: kõige suurem hulk väljarändajaid on 20–39-aastased. Iga lahkuja mõjutab seega tööjõuliste inimeste arvu ja leibkondade toimetulekut. See võib tähendada Eestis sündimata jäänud lapsi, täitmata töökohti ja asutamata ettevõtteid.
Maailmas ringi liikuda on loomulik ja positiivne. Eesti ei peaks kunagi saama suletud riigiks, aga Tallinnast välismaale suundujaid on märkimisväärselt palju. Tallinna linnajuhid ja ehk meie kõik peaksime sellele tõsiselt mõtlema. Peale talentide koju kutsumise tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka inimeste kodushoidmisele ja neile siin arenguvõimaluste loomisele.
Väljarände vähendamine on üks sekkumiskoht, mis aitaks Eesti tulevikuväljavaateid parandada ja sotsiaalseid probleeme kontrolli all hoida.