Tallinna linnaplaneerimise amet on alates eelmisest aastast rakendanud mitmeid töökorralduslikke muudatusi, et kiirendada planeeringute menetlusprotsessi. Detailplaneeringute algatamist on lihtsustatud ning korrastatud planeeringute registri statistikat, et saada parem ülevaade menetluste hetkeseisust ja protsessi kitsaskohtadest.
Abilinnapea Madle Lippus selgitas, et selle protsessi käigus on lõpetatud ka nende detailplaneeringute menetlus, mis ei ole enam asja- või ajakohased. „Ühelt poolt annab registri korrastamine meil objektiivselt ülevaate, kui palju detailplaneeringuid on tegelikult aktiivselt töös. See võimaldab paremini jälgida planeeringute edenemist, juhtida arhitektide ja teiste osapoolte töövoogu ning võtta aktiivsem roll planeerijatega koostöös. Teisalt aitab korrastamine anda tegeliku ülevaate menetlusaegadest. Seni on registriandmetes sisaldunud perspektiivitud ja „seisvad” planeeringud loonud kuvandi, et linn menetleb detailplaneeringuid pikki aastaid,“ rääkis Lippus.
Alates novembrist on lõpetatud kokku 97 mitteaktiivset planeeringut ning lähiajal on linnaplaneerimise ametil kavas teha ettepanek veel ligikaudu 50 detailplaneeringu lõpetamiseks. Praegu on linnaplaneerimise ametil ülevaatamisel detailplaneeringu koostamise ja koostöö etapp, kus amet kavatseb edaspidi võtta suurema vastutuse tähtaegade ja edenemise osas.
Töökorralduslikel muudatustel on olnud ka konkreetne mõju tulemustele. Näiteks võrreldes eelmise aasta esimese kolme kuuga on tänavu jõutud numbriliselt rohkem teha detailplaneeringute menetluse lõppfaasi otsuseid (vastuvõtmine ja kehtestamine).
2024. aasta esimeses kvartalis on Tallinna linnvalitsus teinud otsused 11 detailplaneeringu osas, sh algatanud viis, vastu võtnud neli ja kehtestanud kaks detailplaneeringut. Möödunud aastal samal perioodil tehti otsus viie detailplaneeringu osas (üks algatatud, neli kehtestatud).