Longevity ehk pikaealisust, tervislikku ja kvaliteetset elu toetav elufilosoofia oli Tallinnas toimunud kinnisvarasektori suursündmuse Baltic Business Arena üks fookusteemadest. Talsinki kvartal kerkis longevity-suuna teenäitajana esile kui silmapaistva ja tulevikku kujundava arenguetapina linnaruumis. Talsinki kvartali juhi Rain Pärna sõnul määrab tänapäeval linnade kvaliteedi eelkõige see, kuidas keskkond toetab inimest ja arengut pikaajaliselt.
Pealinna linnaruumi arendamine liigub üha selgemalt terviklikuma lähenemise suunas. Kui varasemalt on linnaruumis olnud põhifookus arhitektuuril, funktsionaalsusel ja esteetikal, siis täna kerkib esile laiem vaade, kuidas ruum toetab inimeste tervist, heaolu ja elukvaliteeti kogu elukaare vältel ja kuidas linnaruum toimiks kogukonda ja majandust hoidvalt.
Linn kui tervist ja heaolu toetav ökosüsteem
“Longevity ühendab endas nii elufilosoofia kui ka praktilise elustiili. Selle keskmes on tervena elatud aastad ning tasakaal keha, vaimu ja suhete vahel. Linnaruumi kontekstis tähendab see terviklikku, inimest toetavat keskkonda,” selgitas Talsinki kvartali juht Rain Pärn.
Longevity’il põhinev linnaruum loob keskkondi, mis toetavad inimeste pikaajalist heaolu. Kvaliteetne õhk ja valgus, sujuvad liikumisvõimalused, tugev kogukonnatunnetus – kõik see kujundab keskkonna, kus elu on loomulikult tasakaalus. Sellele lisandub lihtne ligipääs tervise-, spordi- ja toiduteenustele. Fookus liigub ruutmeetritelt elukvaliteedile.
Pärn nentis, et longevity’i filosoofial on ka selge majanduslik mõju.
“Euroopa, sealhulgas Eesti, liigub vananeva rahvastiku suunas. Eluiga pikeneb, kuid tervena elatud aastate osakaal vajab toetamist ja arendamist. See avab võimaluse lahendustele, mis baseeruvad ennetusele ja aitavad hoida inimeste heaolu pikema aja jooksul. Rahvusvaheline kogemus kinnitab sama suunda. Jaapan ja Singapur arendavad teadlikult longevity-strateegiaid, keskendudes tervena vananemisele, tööea pikendamisele ja tasakaalus elule. Edu saavutavad need linnad, kes loovad keskkondi, mis toetavad inimeste pikaajalist heaolu ja toovad väärtust nii ühiskonnale kui majandusele,” tõi Pärn esile.
Rotermannist Talsinkini – Eesti oma longevity-telg
Tallinnas on longevity-põhine linnaruumi areng juba selgelt nähtav. Rotermanni piirkond on üks tugevamaid näiteid, kus ajalooline keskkond on ühendatud kaasaegse elustiili ja läbimõeldud linnaruumi loogikaga. Seal on keskkond, kus elu, töö ja vaba aeg põimuvad loomulikult ning kõik vajalik paikneb mugava jalutuskäigu kaugusel.
Sellest loogikast lähtub ka Golden Line’i arendusvisioon, mis seob Rotermanni, Talsinki, Golden Gate’i, Artiuse, La Marina ja Merekindluse üheks terviklikuks südalinna teljeks. Tegemist on teadliku linnaruumi kujundamisega, mille keskmes on inimene ja tema elukvaliteet.
“Golden Line’i põhimõte on lihtne: linn peab elama ja hingama! See tähendab keskkonda, mis on puhas, turvaline, ligipääsetav ja tunnetuslikult kvaliteetne. Sama tarkus on olnud kasutusel ka ajalooliselt, kui mõisad ja lossid rajati paikadesse, kus valgus, tuul, vee lähedus ja maastik toetasid inimeste heaolu. Täna tõuseb see lähenemine esile uuel tasemel, koos kaasaegsete tehnoloogiate ja linnaplaneerimisega,” kirjeldas Talsinki juht.
Ta tõi esile, et nii on Talsinki uus kvaliteedistandard Tallinna linnaruumi arendamises, kus ühendatud on mereäärne asukoht, A-klassi ärikeskkond, premium-elukeskkond ja terviklikud teenused ühtses linnaruumis.
“Talsinki erilisust loob kureeritud elukeskkond sarnaselt parimatele hotellidele, kus iga detail on läbimõeldud. See väljendub kvaliteetsetes teenustes, tugevas kogukonnatunnetuses ja kõrgetasemelises avalikus ruumis. Arhitektuuri ja ehituskvaliteedi kõrval on kesksel kohal ruumi tunnetuslik kvaliteet – valgus, vaated, liikumise loogika ja harmoonia,” tõi Pärn esile.
Arenduses on pööratud tähelepanu ka ruumilise tasakaalu põhimõtetele ja energiavoogudele, mis koos kõrgeimate LEED-sertifikaatidega kujundavad keskkonna, mis toetab tervist ja jätkusuutlikkust.
Longevity kui majanduse uus kasvusuund
Baltic Business Arena aruteludes nenditi ka, et longevity kujundab üha selgemalt ka majandust. Pikenev eluiga loob uusi turge ja teenuseid, tervisetehnoloogiast ennetava meditsiinini ning uutest töövormidest kvaliteetsete elukeskkondadeni.
Longevity-põhimõtteid rakendavad linnad eristuvad konkurentidest nii elukeskkonna kvaliteedi kui ka investeerimispotentsiaali poolest. See toob kaasa uusi ärivõimalusi, tugevdab konkurentsivõimet ja kujundab linnade pikaajalist väärtust.
“Tallinnal on selge võimalus positsioneerida end Põhja-Euroopa ühe eesrindlikuma linnana, kus linnaruum on aktiivne osa inimese tervest ja tasakaalus elust. Longevity-põhine linn küsib, kuidas me tahame elada 20, 30 või 50 aasta pärast, ja ehitab selle keskkonna juba praegu,” sõnas Talsinki kvartali juht Rain Pärn.
