Veel kuni 19. novembrini k.a saab esitada ettepanekuid Tartu kesklinna uue üldplaneeringu kohta. Ettepanekuid võib esitada nii meiliaadressil lpmko@raad.tartu.ee kui ka Tartu kodulehel www.tartu.ee/kesklinn, kus saab planeeringuga ka lähemalt tutvuda. Lisaks on planeering tutvumiseks väljas ka raekojas asuvas infokeskuses ning Küüni-Poe tänava infostendidel.
“Mul on hea meel, et diskussioon kesklinna tuleviku üle on tõelise hoo sisse saanud. Kõige rohkem on räägitud kesklinna parkidest, kusjuures suures arutelutuhinas on kõlanud isegi väiteid nagu kaotaks uus planeering kõik kesklinna pargid. See ei vasta tõele. Tartu kesklinna piirkonnas on parkide osakaal suhteliselt suur – üle 20 protsendi kesklinna pindalast. Juhul kui väljapanekul olev planeering täielikult ellu viiakse, kahaneks kesklinna parkide pindala paarikümne aasta jooksul vaid 1,6 protsendi võrra,” ütles abilinnapea Jarno Laur.
“Planeeringu eesmärk on tuua südalinna rohkem elu ja anda linlastele põhjust siia tulla. Selleks kavandame kesklinna mitmeid ühiskondliku funktsiooniga hooneid – raamatukogu-kunstimuuseum Vabaduse pst äärde, riigimaja Holmi parki, ülikooli infotehnoloogiamaja Narva maantee algusesse,” lisas Laur.
Kesklinna üldplaneeringu koostamise algatas volikogu 2010. aasta detsembris sooviga leida uusi võimalusi, kuidas Tartu keskuses avalikke funktsioone säilitada, soodustada inimeste elamist kesklinnas ning seda vaba aja veetmise kohana arendada. Planeeringu eesmärk on kujundada Tartu kesklinnas sümbioos ajaloolisest ülikoolilinnast, kaasaegsest rahvusvahelisi tarku töökohti koondavast ärikeskusest ning linna- ja regioonikeskusest, mis kokku annab tulemuseks senisest märkimisväärsemalt tihedamalt hoonestatud ning aktiivsema inimtegevusega linnasüdame.
Planeering näeb ette hoonestuse olulist tihendamist, uute töökohtade loomist linna keskusesse ja selle läbi kesklinna kui regiooni keskuse rolli tõusu. Üldplaneeringus on kesklinn jaotatud Ülejõe, Sadama, Riiamäe, Toometaguse, Uueturu ja Vanalinna ruumilisteks üksusteks ning kirjeldatakse ja kavandatakse nende piirkondade linnaehituslikku olemust, säilitatavaid väärtusi, hoonestust, haljastust, liiklust jms.
Liikumisruumi kasutamise põhimõttena soodustatakse kesklinnas kergliikluse ja ühistranspordi eelisarendamist. Jalgratturitele luuakse kesklinnas paremad võimalused elamupiirkondadesse ja akadeemilistesse linnakutesse sõitmiseks. Avaparklate asemel eelistatakse maa-aluseid ja hoonesiseseid parklaid. Määratud on parkimismajade ja avalikult kasutatavate parkimisalade asukohad ning tänavad, kus parkimine ei ole lubatud. Uus kergliiklussild rajatakse Põik tn sihis, mis on mõeldud Ülejõe asumi paremaks sidumiseks Sadama asumiga.
Planeeringuga on määratud puhke- ja virgestusalad ning Emajõe kasutamis- ja ehitustingimused. Kaarsilla ja Võidu silla vaheline ala kujundatakse linna keskseks jõeväljakuks ning Võidu sillast Sõpruse sillani rajatakse esinduslik Emajõe kaldapromenaad koos kaldakindlustusega. Jalakäijate sildade otstesse rajatakse jalakäijate väljakud ja platsid. Jõe kallastele Võidu silla, Raatuse tn pikenduse ja Vabaduse silla juures nähakse ette mitmete kohvikute ehitamise võimalused. Planeering näeb ette ka alleede olulist lisamist linna tänavatele.
Kesklinna üldplaneeringu arvestusperiood on 20 aastat, mille jooksul peaks kavandatu ellu viidama.
Kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul (19. oktoober-19. november 2015) esitatud ettepanekuid analüüsitakse ja tutvustatakse avalikel koosolekutel jaanuaris 2016.