Majandusminister Kristen Michal saatis valitsusele kinnitamiseks „Riigiteede teehoiukava aastateks 2014-2020“ muudatused, et Maanteeamet saaks alustada Tallinna-Tartu maantee neljarajalise osa pikendamist Koselt Mäoni. Teehoiukava kogumaht seitsme aasta peale on üle 1,7 miljardi euro, millest järgmisel aastal kulub teehoiule üle 258 miljoni.
Lisaks Mäoni rajatava neljarealise maanteega on uues teehoiukavas arvestatud veel kolme uue olulise maanteetaristu investeeringuga: Luige-Juuliku teelõik, Saue-Topi ühendustee ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna teelõik. Riigiteede teehoiu kulud kokku on 2016. aastal ligi 238 miljonit eurot ja järgmiseks aastaks planeeritakse ligi 20 miljoni eurost eelarve kasvu. 2017 on planeeritud teede ehitusele 65,4 miljonit eurot, mis on ligi 31 miljonit rohkem kui see aasta ning tee hooldusele 49 miljonit, mis on 1,4 miljonit rohkem kui tänavu.
Kose-Võõbu-Mäo 40 km pikkuse maanteelõigu neljarajaliseks ehitamine läheb riigile maksma hinnanguliselt kokku 170 miljonit eurot, millest 80 miljonit eurot eraldatakse riigieelarvest senisele teede rahastusele lisaks ning 90 miljonit tuleb üldistest teedele ette nähtud vahenditest. Järgmisel aastal alustatakse Kose-Võõbu lõigul pinnase ettevalmistustöödega ning neljarealine maantee on planeeritud valmima aastaks 2022.
„Kose-Mäo neljarealise lõigu puhul on tegu vaba Eesti suurima teetaristu ehitusega. See põhjustab ehituse ajal ka mõningaid ebamugavusi, kuid tulemuseks on säästetud elud, kümned miljonid eurod aastas ning Tallinn saab Tartule lähemale 5,3 kilomeetri võrra. Kõik suuremad Tartu, Pärnu või Narva suunad ning olulised ristmikud, olgu siis Tallinnas Haabersti või Russalka ristmikud või Sillamäe ühendustee saavad kaasajale vastavaks. Tean, et 1,7 miljardit eurot seitsme aasta kohta kõlab suure summana, kuid teedesse saaks ja võiks investeerida julgemalt, kiirused ju tõusevad. Korralike maanteedega säästame liikluses aega ja elusid, rääkimata liiklusstressi vähendamisest – sotsiaalmajanduslikult kahtlemata mõju on positiivne,“ sõnas majandus – ja taristuminister Kristen Michal.
Suurenenud turvalisusele ning väiksemal liiklusstressile lisaks on Tallinn-Tartu neljarealiseks ehitamisest Mäoni täiendav ajavõit sõitjale ca üheksa minutit. Viimane tuleneb nii lühenenud teekonnast, suuremast liikumiskiirusest kui ka praegusest olukorrast, kus tihtipeale tuleb liikuda autokolonnides ja lubatud piirkiirusest märkimisväärselt aeglasemalt. Pikaks venivad autokolonnid aeglasemalt sõitjate taga tekitavad ka ohtlikke möödasõite, mis suurendavad liiklusõnnetuste arvu.
Liiklusõnnetuste statistika kohaselt paistab lähiajaloos Kose-Mäo lõik silma suure hukkunute arvuga. Kogu Tallinna-Tartu maantee läbisõidust moodustab lõik 20 protsenti, kuid ligi 50 protsenti Tallinna-Tartu maanteel hukkunutest sattusid õnnetusse just Kose-Mäo lõigul.
Uuendatud teehoiukava finantsplaani koostamisel on lähtutud riigi eelarvestrateegiast aastateks 2017-2020 ja 2016. aasta riigieelarveseadusega teehoiuks ette nähtud vahenditest.
Täiendavalt lisandusid uue teehoiukava aastatesse 2018-2019 veel Luige ja Juuliku vaheline teelõik (15,7 miljonit eurot), Saue-Topi ühendustee (1,87 miljonit eurot) ja Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna teelõik (2 miljonit eurot).
Lisaks neile ja Kose-Mäo ehitusele on järgmiste aastate suurimad riigiteede projektid:
- Tallinna ringtee Väo-Jüri 2+2 tee ja sõlmede ehitus – 49 miljonit eurot
- Juuliku sõlm ja 2+2 teelõik Saku ja Kanama sõlmede vahel – 13 miljonit eurot
- Narva maantee Väo sõlm – 20 miljonit eurot
- Sillamäe asula vahelise lõigu ohutustamine – 10 miljonit eurot
- Pärnu maanteel Ääsmäe-Kernu 2+1 tee – 15 miljonit eurot
- Kernu ümbersõit – 10 miljonit eurot
- Nurme-Jänesselja 2+1 tee – 8 miljonit eurot
- Tartu maanteel Põltsamaa-Tartu 2+1 möödasõidualad – 18 miljonit eurot