Korteri laiendamine
Tõenäoliselt teavad kõik, et korteriomand koosneb eriomandist ja kaasomandi osast. Väga lihtsustatult on eriomand korteri sisepind ning kaasomandi osaks on maatükk ja hoone üldkasutatavad osad ja seadmed. Sageli lepivad korteriomanikud omavahel pööningu- ja keldrikorruse kasutamises, sõlmides kasutuskorra kokkuleppe – erikasutusõiguse. Nimetatud kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse ja millegipärast saavad mõned korteriomanikud sellest aru nii, et nüüd on […]
Varjatud puudused
Mulle tundub, et viimastel aastatel on sagenenud probleemid kasutatud kinnisvara müümisel. Näiteks müüakse vana räämas maja ja siis hakkab ostja esitama müüjale nõudeid seoses lepingutingimustele mittevastavusega ehk varjatud puudustega. Vahel jääb mulje, et ostetakse meelega kasutatud ja remonti vajava kinnisvara, et siis müüjalt osa ostuhinnast tagasi nõuda. Sellist tegevust ei saa kuidagi tolereerida. Kuid on […]
Metro Capital: Metro Capital rajab Pirita tee 28 alale omanäolised linnavilla stiilis kortermajad
Selgus Pirita tee 28 ala tulevane arhitektuurilahendus. Metro Capital rajab Pirita tee 28 kinnistule planeeritavasse uude elamukvartalisse privaatsete aedade ja lopsakate rohealadega ümbritsetud linnavilla stiilis kortermajad. Üle poole alast moodustab haljastus. Rahvusvahelisel arhitektuurikonkursil saavutas tihedas konkurentsis esikoha mainekas Soome arhitektuuribüroo ALA Architects. Metro Capitali tegevjuhi Ain Kivisaare sõnul toetab arhitektuurikonkursil esikoha saanud lahendus jätkusuutliku elukeskkonna […]
Üürniku elukoha registreerimine
Rahvastikuregistri seadus sätestab, et Eesti kodanikud, Eestis elavad Euroopa Liidu kodanikud ja Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalased on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu. Seega peavad ka üürnikud oma elukoha ehk üüritava ruumi aadressi laskma kanda registrisse. Elukohateatele tuleb lisada ruumi kasutamise õigust tõendav dokument ehk üürileping. […]
Kas meie seadused ja tavad üüriturul kohtlevad üürnikke ebavõrdselt?
Eesti korteriomanikud on tõesti väga valivad ja üürnik üldjuhul vastama paljudele tingimustele. On päris loomulik ja ka vajalik, et maakler teeb seejuurs kõigi huviliste hulgas põhjaliku taustauuringu üürniku tausta selgitamiseks. Välismaalaste puhul küsime kindlasti elamisluba, töökohta Eestis, tööandja tõendit ja tihti küsitakse välismaalastelt ka kahe kuu üürisumma ulatuses tagatisraha. Raskem on ka üürikorterit leida inimestel, […]
Kultuuriministeerium: Algas arhitektuurikonkurss Ukraina peremajade tüüpprojekti leidmiseks
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV), Eesti Arhitektide Liit (EAL) ja Kultuuriministeerium kuulutavad välja arhitektuurikonkursi Ukrainasse ehitatavate kaasaegsete peremajade tüüpprojekti leidmiseks. „Venemaa verise sõja tõttu kasvab Ukrainas orbude hulk, aga võimalused lastele kasuperede leidmiseks kahanevad. Peame Ukraina ülesehitamisel looma kaasava keskkonna, mis on jätkusuutlik ning lähtub Euroopa Liidus tunnustatud põhimõtetest. Kutsun kõiki Eesti arhitekte konkurssi panustama, et […]
Kellele kuulub minu kelder?
Korterelamus tuleb korteriomanikel ühiselt jagada parkimiskohti, keldrit, pööningut ja mõnikord ka katuseterrassi. Need ruumid ja pinnad ei kuulu automaatselt korteri juurde, ehkki korteriomanik on neid algusest peale kasutanud, lukustanud ja koristanud. Nii keldrit kui parkimiskohta kasutatakse kokkuleppel, enamasti on selleks suuline tava, vahel ka ühistu koosolekul vormistatud kirjalik kokkulepe. Uute korteriomanike puhul kerkivad alatihti üles […]
Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
Paljudel korteriühistutel on probleeme sellega, et üldkoosolekule ei ilmu nõutav arv korteriomanikke. Inimesed on sageli hõivatud või lihtsalt passiivsed. Siis tuleb kokku kutsuda uus koosolek, mis on aja ja ressursikulukas. Abiks võiks olla juhatuse otsus võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul saadab juhatus kõikidele korteriomanike otsuste eelnõud ja annab tähtaja, mille jooksul peavad […]
Arco Vara: Millise aja jooksul tuleb müüdud kinnisvara üle anda?
Minult küsitakse sageli, millise aja jooksul on vaja korter pärast selle müüki uuele omanikule üle anda. Klientide jaoks on see küsimus oluline, sest räägitakse ju, et kolimine on hullem kui tulekahju. Vaatame siis, kui palju on müüjal pärast notariaalset ostu-müügitehingut väljakolimiseks aega. Võlaõigusseadus ei reguleeri seda, millise aja jooksul tuleb müüdud kinnisvara uuele omanikule üle […]
Hääleõigus üldkoosolekul
Käes on kevad ja korteriühistutel üldkoosoleku läbiviimise aeg. Mõned agaramad ühistud on juba vajalikud otsused vastu võtnud aga paljudel on otsustamised veel ees. Vältimaks võimalike vaidlusi, vaadake üle oma põhikirjas sätestatud üldkoosoleku osaluse nõuded. Kellel põhikirja ei ole, peavad järgima seadust, mille kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest […]